1. Siduv leping või trahvitingimus jääb tõendamata
Leppetrahvi nõudmiseks peab olemas olema leping ja selle osaks saanud leppetrahvikokkulepe. Parkijale peab olema antud võimalus tingimustega tutvuda; ootamatud või arusaamatud tüüptingimused ei pruugi lepingu osaks saada. VÕS § 9 lg 1, § 37 lg-d 1 ja 3 ning § 158 lg 1.
Tartu Ringkonnakohus, 31.03.2025 – 2-23-129926, p-d 8–13. Korraldaja nõudis 20 eurot leppetrahvi ja 20 eurot sissenõudmiskulu. Rikkumise ajal kehtinud parkimistingimused ei olnud esitatud fotodelt tuvastatavad. Hilisematel fotodel olid tingimused muutunud, muu hulgas sisaldasid need tasuta parkimisaega.
Kohus jättis kogu nõude rahuldamata ja mõistis korraldajalt välja 820 eurot menetluskulusid. Oluline järeldus: hilisem või loetamatu tahvlifoto ei tõenda automaatselt, millised tingimused kehtisid parkimise päeval.
2. Rikkumine või õige võlgnik jääb tõendamata
Korraldaja peab üldjuhul tõendama nõude aluseks olevad asjaolud. Seejuures tuleb eristada väidet „parkimiskell puudus” väitest „parkimist ei registreeritud ühelgi lubatud viisil”. TsMS § 230 lg 1.
Tallinna Ringkonnakohus, 20.12.2024 – 2-24-117333, p-d 9.2–10. Korraldaja nõudis 20 eurot leppetrahvi ja 20 eurot sissenõudmiskulu, lisaks viivist. Autos puudus parkimiskell, kuid parkimise algust võis registreerida ka automaadis. Esitatud automaadilogis olid sõidukinumbrid kinni kaetud.
Kohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis korraldajalt välja 100 eurot menetluskulusid. Kellata auto foto ei tõendanud rikkumist, sest korraldaja ei tõendanud, et parkimine jäi ka elektrooniliselt registreerimata.
3. Nõude esitamise või sellest teatamisega hilinetakse
Siin on kaks erinevat alust:
- Aegumine: leppetrahvinõue aegub üldjuhul kolme aastaga; kohus arvestab aegumist võlgniku taotlusel. TsÜS § 143, § 146 lg 1 ja § 147 lg 1.
- Hilinenud teavitamine: korraldaja kaotab leppetrahvi nõudmise õiguse, kui ei teata sellest mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist. See võib juhtuda juba enne aegumist. VÕS § 159 lg 2.
Tartu Ringkonnakohus, 07.03.2022 – 2-19-135957, p-d 14–16. Korraldaja nõudis kahe parkimise eest kokku 80 eurot leppetrahvi ja 30 eurot sissenõudmiskulu. Fotodelt ei nähtunud trahviteatiste jätmine kojamehe vahele ning muid tõendeid viivitamatu teavitamise kohta polnud.
Kohus jättis 110-eurose nõude rahuldamata, sest mõistliku aja jooksul teatamine jäi tõendamata. Korraldajalt mõisteti välja 1035 eurot menetluskulusid ilma käibemaksuta. Auto ja rikkumise pildistamine ei tõenda iseenesest trahvinõudest teatamist.
Tehiskohtunik
