Tehiskohtunik
Tehisaru vastuses leiduv info tuleb enne kasutamist üle kontrollida.
Nõuded kinnisvara müüja vastu
Otsi millal nõudeid (hinnaalandus ja hüvitis) kinnisvara müüja vastu, mida ostja pärast ostmist on teinud, on rahuldatud ja mitte ning mis põhjustel.
Lühivastus
Kinnisvara ostja hinna alandamise ja kahju hüvitamise nõuded on olnud edukad eelkõige siis, kui ostja tõendab müügilepingule mittevastava puuduse, selle olemasolu üleandmisel, õigeaegse teavitamise ning nõutava summa põhjendatuse. Nõuded on jäänud rahuldamata näiteks ostjale avaldatud puuduste, hilise teatamise, puudulike tõendite või põhjendamatult ulatusliku remondieelarve tõttu. Müüja teadmatus puudusest ei vabasta teda üldjuhul iseenesest vastutusest.
Allpool on 24 kohtuasja. Sama vaidluse eri kohtuastmeid käsitlen koos. Summad tähistavad viidatud lahendiga otsustatut; maakohtu otsuse olemasolu ei tähenda iseenesest selle jõustumist.
I. Nõuded, mis rahuldati täielikult või osaliselt
1. Ka saja-aastase talumaja seisukord võib olla lubamatult halb
Riigikohus, 31.03.2023, 2-19-19586/85, eelkõige p-d 12–18.
Osteti kinnisasi, millel paiknesid uuem elamu ja ligikaudu saja-aastane talumaja. Pärast ostmist laudise eemaldamisel selgus, et talumaja palkseinad olid ulatuslikult mädanenud ning vundament ja seda kattev betoonvöö lagunenud. Müüja poolel väideti, et nii vana hoone ostja pidi selle amortiseerumisega arvestama. Ostja esitas ehituseksperdi arvamuse puuduste ja parandamiskulude kohta ning kinnisvarahindaja hinnangu puudustega kinnisasja väärtuse kohta. Oluline oli eksperdi selgitus, et konstruktsioonide sedavõrd halb seisukord ei olnud isegi võrreldava vanusega kasutatud palkmaja puhul tavapärane.
Jõusse jäi 31 716,70 euro tagastamine hinna alandamise tõttu ning 2434 euro hüvitamine asjatundjate ja kohtueelse õigusabi kulude eest, lisaks viivis. Riigikohus rõhutas siiski, et vana maja ei pea vastama tänapäevase uusehitise standarditele ega tingimata sobima aastaringseks elamiseks. Tulemust õigustas mitte hoone vanus või pelgalt remondivajadus, vaid tavapärasest oluliselt halvem, laudise ja betoonvöö taha peidetud konstruktsioonide seisukord. Ostja ei pidanud seda tavapärasel vaatlusel ära tundma. Seega ei tähenda „vana maja” automaatselt müüja vastutusest vabanemist, kuid määrab selle, millist kvaliteeti ostja sai mõistlikult oodata.
2. Ulatuslik majavamm õigustas hinna alandamist, kuid ostja arvutus oli liiga suur
Tartu Ringkonnakohus, 25.06.2024, 2-20-17213/141, p-d 10–12.5.
Ostja omandas 65 820 euro eest kinnisasja 3/7 mõttelise osa. Hiljem konstruktsioonide avamisel ilmnes ulatuslik majavammi kahjustus, mille tõttu ei saanud hoonet elamuna kasutada ning sellel puudus sisuline väärtus. Müüjad väitsid muu hulgas, et kahjustused võis põhjustada ostja, jättes maja kütmata või kahjustades konstruktsioone remondiga. Seda ei kinnitanud tõendid: ka müüjate esitatud ehitusinseneri hinnangust nähtus, et seinasisesed probleemid olid üle kümne aasta vanad. Biokahjustuste uuring toetas samuti kahjustuse varasemat päritolu.
Ostjale mõisteti hinna alandamise tulemusena välja 28 745,88 eurot, mitte maakohtu määratud 36 250 eurot. Vähendamise põhjus ei olnud müüjate vastutuse puudumine, vaid puudustega kinnisasja väärtuse vale määramine. Ringkonnakohus ei pidanud põhjendatuks kahe vastandliku hindamisakti tulemuste keskmistamist. Eelistati müüjate hindamisakti, sest selle võrdlustehingud olid kinnisasja asukoha ja suurusega paremini võrreldavad. Samuti ei saanud lammutamiskulu automaatselt maa väärtusest maha arvata. Lahend näitab, et isegi väga raske ja tõendatud puuduse korral tuleb hinnaalanduse suurus eraldi tõendada, arvestades ka allesjääva maa väärtust.
3. Puudulik soojapidavus: remondieelarve kõrval tõendati mõju kinnisasja väärtusele
Tallinna Ringkonnakohus, 31.05.2022, 2-16-5660/178, p-d 34–39.
Ostjad tasusid kinnisasja mõttelise osa eest 175 000 eurot. Hoone oli pärast ostmist püsivalt külm. Esialgu parandati küttesüsteemi, kuid hiljem selgus, et probleem tulenes ka ehitusvigadest: puudulikust soojustusest ning muudest ehituslahendustest. Puudusi ja nende kõrvaldamise maksumust käsitlesid asjatundja arvamus ning kohtuekspertiis. Hinna alandamise suuruse tõendamiseks esitati lisaks kinnisvarahindaja hinnang, mis seostas ehitusvigade kõrvaldamise kulud kinnisasja väärtusega. Müüja vastuväide oli, et puudustega väärtust ei olnud nõuetekohaselt tõendatud ja remondikulud ei võrdu väärtuse vähenemisega.
Jõusse jäi 11 000 euro väljamõistmine hinna alandamise tõttu ning viivis. Ringkonnakohus nõustus, et remondikuludest lähtumine võib olla lubatav, kui põhjendatakse nende seost kinnisasja väärtusega. Siin oli hindaja seda teinud ning selgitanud ka erinevate aastate hinnatasemete arvestamist. Müüja ei esitanud veenvaid vastutõendeid teistsuguse väärtuse kohta. Kohus arvutas küll, et tuvastatud väärtustest lähtuv hinnaalandus oleks suurem, kuid ostjad ei olnud väiksemat väljamõistetud summat edasi kaevanud. Seetõttu jäi neile 11 000 eurot. Oluline on nii hindamisaktide sisuline põhjendatus kui ka see, millises osas otsust vaidlustatakse.
4. Korteri kasumlik edasimüük ei võtnud ära õigust esialgse müüja vastu
Tartu Ringkonnakohus, 01.04.2016, 2-15-1012/33, p-d 7–11.
Ostja omandas korteri 25 000 euro eest. Müügilepingus kinnitas müüja, et ahi on töökorras. Ostja müüs korteri peagi edasi 33 000 euro eest, kuid järgmine ostja avastas ahju puuduse ning esialgne ostja hüvitas talle selle eest 1500 eurot. Esialgse müüja vastu esitatud nõuet toetas kinnisvara eksperthinnang: tehingu ajal oli korteri väärtus töökorras küttekolletega 29 000 eurot ja mittetöökorras küttekolletega 27 000 eurot. Maakohus oli pidanud nõuet hea usu vastaseks, sest ostja teenis edasimüügist kasumit.
Ringkonnakohus mõistis esialgselt müüjalt ostjale välja kogu nõutud 1500 eurot. Hilisema edasimüügi hind ei asendanud algse tehingu ajal kehtinud puudusteta ja puudustega turuväärtusi. Samuti ei olnud ostja kasumlik edasimüük müüja lepingurikkumise heastamine. Hinnaalanduse valemi järgi olnuks võimalik nõuda 1724,14 eurot, kuid kohus piirdus nõutud 1500 euroga. Lahend on oluline olukorras, kus müüja väidab, et ostja pole tegelikult kaotanud, sest ostis odavalt või müüs kallimalt edasi. Hinna alandamine taastab konkreetse müügilepingu tasakaalu, mitte ei arvuta ostja kogu hilisemat kinnisvaratehingute kasumit.
5. Aastaid kasutamata maja põrandakütte eest vastutas siiski müüja
Tallinna Ringkonnakohus, 16.05.2018, 2-16-3231/63, p-d 15–21; samas vaidluses Riigikohus, 30.05.2017, 3-2-1-46-17.
Ostetud maja vesipõrandakütte torustik oli külmunud vee tõttu purunenud. Müüjad rõhutasid, et majas polnud aastaid elatud ega küttesüsteemi kasutatud ning selle täielikku toimivust ei saanud garanteerida. Samal ajal oli müügikuulutuses põrandaküte olemasoleva omadusena välja toodud. Tunnistajate ütlustest ei selgunud, et ostjale oleks teatatud konkreetselt katkisest süsteemist. Puudus avastati surveprooviga; välisel vaatlusel seda tuvastada ei saanud. Ostja teavitas müüjat umbes kahe nädala jooksul ning andis võimaluse lahendust pakkuda, kuid müüja keeldus.
Välja mõisteti 1609 eurot põrandakütte parandamiskulude eest: kogukulu oli 2684 eurot ja teine müüja oli juba hüvitanud 1075 eurot. Seevastu 216,53 euro suurune uste tõstmise nõue jäi rahuldamata. Kuigi töö vajadus tulenes põranda tõstmisest, puudusid materjalikulu tõendavad dokumendid ja tõendid töö eest tasumise kohustuse kohta; ostja enda ajakulu ei loetud siin hüvitatavaks. Lahendi keskne järeldus on, et ebamäärane hoiatus või oletus süsteemi võimaliku mittetoimimise kohta ei võrdu konkreetse puuduse avaldamisega. Samuti tuleb iga kõrvalkulu tõendada eraldi, isegi kui põhipuudus on tõendatud.
6. Kuulutuses lubatud uus elektrijuhtmestik oli tegelikult puudustega
Tallinna Ringkonnakohus, 16.05.2019, 2-18-3750/29, p-d 53–76.
Korteri müügikuulutuses väideti, et tehtud on värske remont, sealhulgas vahetatud elektrijuhtmed. Elektriaudit näitas aga, et juhtmestik oli vahetatud ainult osaliselt ja puudustega ning elektripaigaldis ei vastanud nõuetele. Müüjad vaidlesid vastu ka sellele, et nad olid puudustest õigeaegselt teada saanud. Ostjad esitasid e-kirjad, nende originaalandmed ja maakleri vastused, milles kinnitati teabe edastamist müüjatele. Ringkonnakohus võttis need tõendid vastu, sest maakohus ei olnud ostjatele andnud nõuetekohast võimalust hilinenud teatamise vastuväitele vastata.
Ostjatele mõisteti solidaarselt välja 11 408,70 eurot: elektriauditi ja projekteerimise eest 1344 eurot, elektrisüsteemi parandamiseks 9000 eurot ning kohtueelse õigusabi eest 1064,70 eurot. Müüjate üldised vastuväited ei lükanud auditit ega konkreetseid hinnapakkumisi ümber. Täiendava parandamistähtaja määramist ei nõutud, sest müüjad olid teatanud, et ei kavatse midagi hüvitada, ning elektriohutus vajas kiiret lahendamist. Lahend näitab korraga kolme asja: müügikuulutus võib määrata kokkulepitud kvaliteedi, müüja enda ekslik arvamus asja korrasolekust ei vabasta vastutusest ning teavitamise tõendamiseks võib olla määrav säilinud elektrooniline kirjavahetus.
7. Soemüüri ebatõhusus oli puudus, kuid kogu pliidi asendamist ei hüvitatud
Tallinna Ringkonnakohus, 22.06.2017, 2-16-5820/25, p-d 40–45.
Ostja avastas kütteperioodil, et pliidiga ühendatud soemüür soojenes väga aeglaselt ja jahtus kiiresti. Müüja oli kuulutuses kirjeldanud seda toimiva küttevõimalusena. Pottsepa akt tuvastas konkreetsed ehitusvead: sobimatud tellised, liiga kitsad lõõrid, vale lõõripikkus ja liiga lühikesed siibrid. Seetõttu ei olnud küsimus lihtsalt vana küttekolde tavapärases kulumises või ostja oskamatuses kütta. Müüja väide, et korteris olid olemas teisedki kütmisvõimalused, ei muutnud seda, et lubatud soemüür pidi samuti mõistlikult toimima.
Kohus mõistis välja 1875 eurot: soemüüri asendamiseks 1600 eurot, puuduse tuvastamise akti eest tõendatud 25 eurot ning kohtueelse õigusabi eest 250 eurot. Uue pliidi ehitamise kulu jäi hüvitamata, sest pottsepa akt ei tuvastanud pliidi enda puudusi ega põhjendanud selle lammutamist. Akti eest nõutud suuremast summast hüvitati ainult tõendatud makse. Hinnapakkumistest eelistati seda, milles soemüüri ehitamise kulud olid muudest töödest eraldatud. Oluline praktiline järeldus: ühe küttesüsteemi osa puudus ei anna automaatselt õigust kogu süsteemi uuendamisele. Ka külmal aastaajal avalduvast puudusest teatamise mõistlikkust hinnatakse selle tegeliku avastamisvõimaluse järgi.
8. Üldine remondivajadus ja ostuhinna allahindlus ei katnud avaldamata puudusi
Harju Maakohus, 05.09.2023, 2-22-7793/26, eelkõige p-d 24–39.
Ostetud korteris puudus osas ruumides elektrivool. Köögi ja esiku põrandakatte alt leiti põranda aluspinnaks kasutatud mööbliplaaditükid, mis olid niiskusest deformeerunud ja hallituse jälgedega. Müüja väitis, et korteri kulumine oli ostjale teada, ostuhinda oli vähendatud ning korterisse oli jäetud esemeid. Ostueelne hinnang viitas küll juhtmestiku kaasajastamise vajadusele, kuid mitte sellele, et mitmes ruumis elekter üldse puudub. Asjatundja arvamus dokumenteeris puudused. Müüja esitatud elektriarved ja põlevate lampidega fotod ei tõendanud elektri olemasolu kõikides ruumides.
Kohus mõistis välja 6432 eurot ning viivise: parandamiseks 5832 eurot ja asjatundja arvamuse eest 600 eurot. Ostja oli saatnud nõude, pakkudes müüjale võimalust puudused kõrvaldada või kahju hüvitada, kuid müüja ei reageerinud. Paranduskulud polnud veel kantud, mistõttu ei saanud nõuet rahuldada tehtud kulutuste hüvitamisena, küll aga kahju hüvitamisena tulevaste mõistlike paranduskulude ulatuses. Lahendist ei järeldu, et iga vana juhtmestik tuleb müüja kulul asendada. Määrav oli tõendatud erinevus teadaoleva kaasajastamisvajaduse ja avaldamata kasutuskõlbmatuse vahel ning konkreetse puudusega seostatud kulukalkulatsioon.
9. Vana katuse väljavahetamist ei hüvitatud, peidetud seenkahjustuse kõrvaldamist küll
Tartu Ringkonnakohus, 26.11.2020, 2-18-13000/45, p-d 7–13.
Müügilepingus oli kirjas, et hoone vajab remonti, torustikud on vanad ning hoonel on vana eterniitkatus. Pärast ostmist avastati seenkahjustused katuse puitkonstruktsioonides ja põrandates. Ostja nõudis ulatuslikumate remonditööde hüvitamist. Asjatundja avas katuse ja dokumenteeris sarikate ning roovide kahjustused. Kohus eristas aga neid kahjustusi katusekatte enda nähtavast vanusest ja põranda seisukorrast. Tegemist oli majandustegevuses tegutseva ostjaga; põranda seisukorda sai kontrollida vaipkatet liigutades, kuid katusekonstruktsiooni kahjustuse tuvastamine eeldas konstruktsiooni avamist.
Välja mõisteti 1976 eurot kahjuhüvitist ja 354,75 eurot selleks ajaks kogunenud viivist, lisaks edasine viivis. Hüvitati seenkahjustusega seotud puidutööd ning põhjendatud osa veo- ja transpordikuludest. Kogu uue katuse maksumust ega kõiki põrandatöid ei hüvitatud. Kohus leidis, et kokkulepe osta remonti vajav hoone ei tähendanud kokkulepet osta peidetud seenkahjustustega katusekonstruktsioonid. Samas ei saanud ostja müüja kulul kõrvaldada sellist vananemist, mis oli talle nähtav ja teada. Lahend illustreerib eriti selgelt, et „vajab remonti” ei välista kõiki nõudeid, kuid piirab hüvitatavate tööde ringi.
10. Vannitoa puudustele lisaks hüvitati korteri kasutamise võimaluse kaotus
Tallinna Ringkonnakohus, 20.05.2022, 2-21-1429/57, p-d 12–18.
Korteri vannitoas puudus hüdroisolatsioon, kanalisatsioonitrapp oli ühendamata ning põranda kalle vale. Ostja teavitas müüjat vahetult pärast valduse saamist. Puudusi tõendas ehitusinseneri arvamus koos uuringute kirjeldusega; müüja vastuarvamus ei lükanud selle järeldusi ümber. Müüja tugines muu hulgas hoone vanusele ja nähtavatele niiskusjälgedele. Kohus leidis, et ostja ei pidanud neist järeldama hüdroisolatsiooni puudumist ja kanalisatsioonisüsteemi mittetoimimist. Müügikuulutuses oli hoonet kirjeldatud korralikult renoveerituna, mis mõjutas ostja põhjendatud ootusi.
Jõusse jäi 6327,60 euro hüvitamine: vannitoa parandamiseks 4707,60 eurot, asjatundja arvamuse eest 420 eurot ja kasutuseelise kaotuse eest 1200 eurot. Viimast ei hüvitatud ostja nõutud 9,5 kuu, vaid kolme kuu eest. Ostja ööbis sõprade juures ega kasutanud samaväärset korterit; kasutuseelise suurust hinnati keskmise üürihinna järgi. Pikemat remondiperioodi ei põhjendanud pelk viide koroonapiirangutele: puudusid tõendid tühistatud tellimuste, puuduva ehituskauba või pikenenud tarneaegade kohta. Lahend näitab, et müüja vastutus võib ulatuda remondikuludest kaugemale, kuid ka kasutusvõimaluse kaotuse kestus peab olema põhjendatud, mitte sõltuma üksnes ostja tegelikust remonditempost.
11. Kümnetest ehitusetteheidetest tõendati vaid saunapõranda puudused
Tallinna Ringkonnakohus, 04.11.2022, 2-21-1999/42, p-d 54–74.
Ostjad nõudsid vana, osaliselt renoveeritud elamu paljude väidetavate puuduste eest üle 63 000 euro. Etteheited puudutasid muu hulgas katust, soojustust, tuuletõket, põrandaid, aknaid ja elektrilahendusi. Kohus ei pidanud üldist ehitusnormidele mittevastavuse loetelu piisavaks. Näiteks ei tõendanud fotod katusealuse mädanemist ning termopiltidel oli ruumides piisavalt soe. Mitmed asjaolud olid nähtavad juba ostmisel. Seevastu saunaploki põrandaplaatide lahtitulek ja hüdroisolatsiooni puudumine olid asjatundja arvamuste ja fotodega veenvalt tõendatud ning müüjate vastuarvamus neid ei kummutanud.
Välja mõisteti 5864,46 eurot kahjuhüvitist ja 868,89 eurot kogunenud viivist, lisaks edasine viivis. Hüvitis hõlmas põrandate ja hüdroisolatsiooni parandamist 5433,66 euro ulatuses, asjatundjakulu 228 eurot ja põhjendatud osa kohtueelsest õigusabist 202,80 eurot. Kogu sauna lammutamine ja uuesti ehitamine ei olnud vajalikuks tõendatud. Tähelepanuväärselt jäid mõlema kohtuastme menetluskulud siiski ostjate kanda: nõue rahuldati vaid ligikaudu 9% ulatuses ning ostjad olid tagasi lükanud müüjate 5000-eurose kompromissipakkumise. Seega ei tähenda osaline võit tingimata seda, et kohtuvaidlus oli ostjale majanduslikult kasulik.
12. Registrisse kandmata aiamaja ei saanud müüa suvalise ehituskvaliteediga
Tallinna Ringkonnakohus, 14.11.2024, 2-22-18435/101, eelkõige p-d 19–28 ja 34–37.
Kinnisasjaga koos müüdi ehitisregistrisse kandmata aiamaja. Selle põrandakonstruktsioonis puudus tuulutus, mistõttu puit ja OSB-plaadid olid niiskunud, mädanenud ning seenkahjustusega. Puudusi kinnitasid mitu asjatundja arvamust ja kohtuekspertiis. Müüjad väitsid, et registrisse kandmata hoonelt ei saanud nõuda samasugust kvaliteeti ning ostjad võisid ise kahjustuse põhjustada. Kohus leidis, et ostja teadlikkus registreerimata jätmisest puudutas seadustamise riski, mitte nõustumist ohtliku või ebakvaliteetse põrandaga. Puudulik ehituslahendus oli olemas juba müügil.
Aiamaja eest jäi välja mõistetuks 17 365,21 eurot: mõistlik paranduskulu 16 565,21 eurot ja eksperdiarvamuse kulu 800 eurot. Ostjate nõutud 75 424,40 eurot ei hüvitatud, sest hoone täielik lammutamine ja uuena taastamine polnud vajalik. Kohus lähtus hoonet säilitavast parandamisvariandist, mitte kallimast või tehniliselt paremast uuendusest. Asjaolu, et ostjad olid aiamaja juba lammutanud, ei kõrvaldanud nõuet: puudused olid olemasolevate tõenditega tuvastatavad ja müüjad olid vastutust selgelt eitanud. Samas lahendis jäeti rahuldamata ka eraldi 22 488,65-eurone esiku kütte nõue, sest puudusid temperatuurimõõtmised ja muud veenvad tõendid, et esikut ei saanud mõistlikult soojaks kütta. Ühel kinnisasjal võivad eri puuduste nõuded seetõttu saada täiesti erineva tulemuse.
13. Seadustamata ahi oli lubatud seadustatavaks – pelgast lammutamisest ei piisanud
Tallinna Ringkonnakohus, 29.05.2026, 2-25-408/30, p-d 14–25.
Ostja teadis, et korteris oleva ahju kasutamiseks puudub luba ja seadustamine jääb tema korraldada. Müüjad olid aga lepingus kinnitanud, et ahi pole ehitatud mittekandvale konstruktsioonile ega ole muul viisil seadusega vastuolus. Inseneri arvamus, korteriühistu kirjad ja kohaliku omavalitsuse teave näitasid vastupidist: olemasolevat ahju ei saanud nõuetekohaselt seadustada. Müüjad pakkusid ahju lammutamist. Kohus leidis, et see ei taastaks lubatud olukorda, sest ostjale pidi jääma seadustamist võimaldav ahi, mitte lihtsalt ahjuta korter.
Ostjale mõisteti hinna alandamise tõttu välja 2000 eurot ning viivis. Korteri hind oli 25 000 eurot ja kohus hindas puudusega väärtuseks 23 000 eurot, arvestades konkreetset lepingulist lubadust ning vaidlustamata asjaolusid ahju maksumuse kohta. Eraldi kahjunõue ahju lammutamise järgse siseviimistluse taastamiseks jäi rahuldamata, sest seda nõuti hinnaalandusele lisaks sama puuduse sama tagajärje kõrvaldamiseks. Lahend ei välista üldiselt hinnaalanduse ja kahjuhüvitise ühendamist, kuid sama majanduslikku kaotust ei hüvitata kaks korda. Samuti eristab see ostja võetud seadustamiskohustust müüja antud lubadusest, et seadustamine on üldse võimalik.
14. Puudus tõendati, kuid kuivendustööde umbkaudset eelarvet ei hüvitatud
Harju Maakohus, 16.07.2026, 2-24-18977/24, eelkõige p-d 32–43 ja 47–54.
Uue elamuga kinnisasjal ilmnesid pärast ostmist korduvad liigniiskuse ja üleujutuse probleemid. Enne tehingut oli ostja selle kohta eraldi küsinud ning maakler kinnitanud toimiva kuivenduslahenduse olemasolu. Hüdrotehnikainseneri arvamus, fotod ja videod näitasid, et vana põllumajanduslik drenaaž oli ehitamise käigus likvideeritud, kuid samaväärset lahendust polnud rajatud. Kohus eelistas selles küsimuses veemajandusele spetsialiseerunud asjatundja hinnangut üldehitusliku vastuarvamuse ees. Puudus oli varjatud ja ostjad olid sellest hooajaliselt avaldumise järel õigel ajal teatanud.
23 698,50 euro suurusest nõudest rahuldati ainult 3568,50 eurot: kohtueelne õigusabi 3233 eurot ja asjatundjakulu 335,50 eurot. 20 130 eurot kuivendustööde eest jäi välja mõistmata, sest pakkumine oli esialgne ega põhinenud konkreetsel projektlahendusel. Kontrollida ei saanud tööde vajalikku ulatust, nende seost just ostjate kinnistuga ega lõplikku maksumust. Ostjad olid ka ise möönnud täiendava projekti vajadust. Lahend näitab, et puuduse ja müüja vastutuse tõendamine ei asenda kahjusumma tõendamist. Põhinõude läbikukkumine ei välistanud siiski põhjendatud uurimis- ja nõude ettevalmistamise kulude hüvitamist.
II. Nõuded, mis jäid rahuldamata
15. Ostjale avaldatud ja hinnas arvestatud puuduse täpse põhjuse hilisem selgumine ei andnud uut nõuet
Tallinna Ringkonnakohus, 08.03.2022, 2-19-17483/45, p-d 65–78.
Ostjad nõudsid 68 286 eurot elamu vähese soojapidavuse, fassaadi lagunemise, katuse läbijooksude ja muude ehitusprobleemide eest. Enne ostmist olid nad maja korduvalt koos ehitusspetsialistiga üle vaadanud. Lepingus avaldati jahedus külma ja tuulise ilmaga, fassaaditelliste murenemine ning varasem katuseleke. Nende asjaoludega seoses oli müügihinda vähendatud 20 000 euro võrra. Ostjad tuginesid hilisemale auditile, mis kirjeldas probleemide ehituslikke tekkepõhjuseid, ning väitsid, et puudused olid seetõttu tegelikult varjatud ja ulatuslikumad.
68 286-eurone nõue jäi tervikuna rahuldamata. Kohus eristas teadaolevat puudust selle seni teadmata tehnilisest põhjusest: ostjad olid vähesest soojapidavusest, lagunevast fassaadist ja läbijooksust teadlikud. Tõendid ei näidanud, et hoone oleks elamiseks sobimatu; ostjate kirjeldatud talvised temperatuurid olid selles asjas elamiseks sobivad. Samuti oli osa hilisema veekahju põhjustest seotud katuse hooldamisega ja puudusid tõendid mitme täiendava väite kohta. Lahendit ei saa üldistada nii, et iga nähtav plekk välistab kõik hilisemad nõuded. Siin olid konkreetsed kasutusprobleemid enne müüki avaldatud, spetsialisti abil uuritud ja hinnas arvestatud.
16. Katuseakna varasem probleem ja selle risk olid kokkuleppel ostja kanda jäetud
Harju Maakohus, 12.05.2026, 2-25-19723/13, p-d 10–25.
Pärast elamu ostmist ilmnes katuseakna ümbruses veeleke. Ostjad nõudsid remonditööde ning kõrvalkulude hüvitamist. Müügilepingus oli aga kirjeldatud varasemat katuseakna leket ja selle parandamist, loetletud muid puudusi ning vähendatud nende tõttu hinda 10 000 euro võrra. Lisaks kinnitas ostja, et ei pea nimetatud asjaolusid sellisteks puudusteks, mille eest müüja vastutab. Ostjad väitsid, et varasema remondi mainimine tähendas kinnitust probleemi lõpliku lahendamise kohta. Müüjad pidasid seda võimaliku kordumise riski avaldamiseks.
Lõplik 17 511,71 euro suurune kahjunõue jäi rahuldamata. Kohus tõlgendas lepingut koos poolte vande all antud seletuste ja notari kirjalike selgitustega. Nende põhjal hõlmas kokkulepitud hinnaalandus ka katuseaknaga seotud võimalikku probleemi, mitte ainult värvi, parketi ja sanitaartehnika kulumist. Seetõttu ei olnud vaja enam hinnata kõigi remonditööde vajalikkust ja maksumust. Lahendi tähendus on kitsam kui „varasem remont vabastab müüja”: määrav oli konkreetselt kirjeldatud risk koos hinnaalanduse ja vastutuse jaotamise kokkuleppega. Pelk üldine lause ostja teadlikkusest asja seisukorra kohta ei anna teistes asjades tingimata samasugust tulemust.
17. Puudustest teatamisega viivitamine tõi kaasa suure kahjunõude kaotamise
Tallinna Ringkonnakohus, 05.09.2025, 2-21-20491/139, p-d 8–18.
Ostjad nõudsid 127 007,28 eurot katuse, ventilatsiooni, soojustuse ja vahelae väidetavate puuduste eest. Osa probleeme oli märgatav juba ostujärgsel talvel. Esimene asjatundja arvamus valmis 24.02.2021, kuid sellest puuduste rühmast teatati müüjatele alles 09.06.2021. Teisest rühmast teatati novembris, kuigi külma põranda probleem oli teada varem. Ostjad põhjendasid ajakulu täiendavate uuringute ja puuduste täpsustamisega. Kohus leidis, et teavitamiseks polnud vaja oodata kõigi konstruktsioonisõlmede ja parandamiskulude lõplikku väljaselgitamist.
Kogu 127 007,28-eurone nõue jäi rahuldamata, sest puudustest polnud teatatud mõistliku aja jooksul ning hilinemist õigustavaid erandeid ei tõendatud. Samuti ei olnud tõendatud müüjate selline teadmine puudustest, mis võimaldanuks hilisele teavitamisele vaatamata neile tugineda. Kohus osutas lisaks, et osa ulatusliku ümberehituse eelarvest ei sobinud eksperdi tähelepanekutega: pika kasutusaja jooksul polnud ilmnenud eeldatavaid konstruktsioonikahjustusi ning mõne lekke jaoks võinuks piisata väiksemast parandusest. Oluline on siiski eristada otsustavaid ja täiendavaid põhjendusi: nõude põhiline läbikukkumise põhjus oli hiline teatamine, mitte lõplik tuvastus, et kõik väidetud puudused puudusid.
18. Enne müüja teavitamist tehtud remont raskendas nõuet nii sisuliselt kui ka tõendamisel
Harju Maakohus, 28.06.2024, 2-22-17820/45, p-d 10–17.
Ostja nõudis 17 916,30 eurot hinna alandamise tõttu või alternatiivselt kahjuhüvitisena. Väidetud puudused puudutasid hallitust, ahju tuleohtlikkust, elektrijuhtmeid ja pesuruumi. Osa konstruktsioone oli juba avatud ja ahi lammutatud enne müüjale teatamist. Hallituse kohta esitatud arvamustes puudusid vajalikud uuringud ja mõõtmised; fotod ei tõendanud väidetud ulatuslikku kahjustust. Ahju kohta puudus ostjal pädev tuleohutuse akt, samal ajal kui müüja esitas müügieelse korstnapühkimise akti, mille järgi oli kütmine lubatud. Elektrijuhtmestiku ohtlikkuse luges kohus seevastu tõendatuks.
Nii hinnaalandusel põhinev kui ka alternatiivne 17 916,30-eurone kahjunõue jäid rahuldamata. Elektripuuduse olemasolust üksi ei piisanud: ostja oli probleemidest teada saanud veebruaris–märtsis, kuid teatas neist alles oktoobris ja oli töid juba teinud. Müüjale polnud antud nõuetekohast võimalust puudusi kõrvaldada. Hinnaalanduse arvutamisel oli ostja käsitanud puudustega väärtusena hindamisakti väärtust, millest lahutati remondieelarve; selle seost tegeliku turuväärtusega ei põhjendatud piisavalt. Lahend näitab, kuidas nõue võib ebaõnnestuda mitme iseseisva puudujäägi tõttu. See ei tähenda, et kiire remont alati nõude välistab, vaid et vajadus, seisukord ja müüjale antud võimalused tuleb enne töödega tõendite muutmist dokumenteerida.
19. Kanalisatsiooni kasutamiskõlbmatus ei olnud kapitaalremonti vajava maja puhul automaatselt lepingurikkumine
Tallinna Ringkonnakohus, 26.09.2023, 2-19-7502/114, p-d 10–21.1; varasem Riigikohtu lahend 2-19-7502/88.
Lepingus oli kirjas, et maja vajab kapitaalremonti ja on ühendatud tsentraalse kanalisatsiooniga. Ostjad leidsid, et tegelikult oli kasutusel lokaalne kanalisatsioon, ning nõudsid nõuetekohase ühenduse rajamise kulu. Maakohus oli nõuet osaliselt rahuldanud. Uuel läbivaatamisel hinnati koos varasemat liitumisprojekti, liitumislepingut, ühendamise akti, teenuslepingut, kaameravaatlust ja tunnistaja ütlusi. Nende järgi oli ühendus ühiskanalisatsiooniga rajatud, kuid torustik hiljem lagunenud ja umbe kasvanud. Väidet toru kinnimüürimisest ei toetanud ülejäänud tõendid.
Varem välja mõistetud 15 500 eurot – 15 000 eurot torustikutöödeks ja 500 eurot kohtueelseks õigusabiks – tühistati ning hagi jäi tervikuna rahuldamata. Kohus leidis, et kapitaalremondi kokkulepe hõlmas ka tehnosüsteemide, sealhulgas kanalisatsioonitorustiku parandamise või uuendamise vajadust. Lubadusest, et maja on tsentraalse süsteemiga ühendatud, ei saanud selles lepingulises kontekstis järeldada torustiku täielikku töökorrasolekut. Erinevus edukatest vannitoa- ja põrandakütteasjadest seisnes seega kokkulepitud seisukorras, mitte kanalisatsiooni üldises tähtsuses. Oluline on lugeda tehnosüsteemi puudutavat kinnitust koos ülejäänud lepingu, eriti kapitaalremondi vajaduse kirjeldusega.
20. Konfliktsed naabrid ei olnud tõendatud kinnisasja puudus
Tallinna Ringkonnakohus, 22.10.2020, 2-18-10355/62, p-d 31–34.
Ostjad nõudsid 27 000 euro tagastamist hinna alandamise tõttu, sest müüja polnud nende hinnangul piisavalt teavitanud alumiste naabrite konfliktsusest, ähvardavast käitumisest, koerast ja ühisvara majandamise probleemidest. Müügilepingus oli muu hulgas kinnitus oluliste negatiivsete välismõjude ja lärmi puudumise kohta. Müüja oli avaldanud kaasomanike parkimiskohtade kohtuvaidluse. Ostjad tuginesid kirjeldatud vahejuhtumitele ja asjatundja hinnangule. Maakohus oli nõude tagasi lükanud hilise teatamise tõttu, kuid ringkonnakohus muutis selle põhjendusi.
27 000-eurone nõue jäi rahuldamata, sest müügieseme puudus ei olnud tõendatud. Kohus eristas objektiivselt elukeskkonda mõjutavat piisavalt intensiivset häiringut inimestevahelistest konfliktidest ja subjektiivsetest hinnangutest naabrite iseloomule. Kirjeldatud juhtumid ei olnud sellise sageduse ja intensiivsusega, et tõendaksid eluruumi kasutamise olulist takistust. Ostjad olid ise märkinud, et tõsisemad konfliktid algasid alles umbes kaks aastat pärast ostmist. Seega ei saanud neist automaatselt järeldada müügi ajal olemas olnud kinnisasja omadust. Lahend ei välista põhimõtteliselt müra või muu püsiva häiringu käsitamist puudusena, kuid nõuab selle objektiivse mõju ja seose tõendamist müügiesemega.
21. Väidetav puudus ei õigusta suvalist kümneprotsendilist hinnaalandust
Riigikohus, 19.11.2007, 3-2-1-111-07, p-d 12–15.
Korteri ostja väitis, et talle oli lubatud üldkasutatava terrassi kasutamise võimalust ning läbipaistvat klaasseina ja sellest avanevat vaadet. Tegelikult oli katusepind liidetud teiste korterite juurde ja klaassein kaetud. Ostja alandas hinda 10% võrra ning nõudis tagasi 176 575,60 krooni. Tõenditena käsitleti lepingut ja selle lisaks olnud korruseplaani, kuid ostja ei esitanud dokumente puudusega korteri väärtuse kohta ega taotlenud selle tuvastamiseks ekspertiisi. Ta leidis, et vajaliku väärtuse peaks määrama kohus ise.
176 575,60-kroonine nõue jäi rahuldamata. Riigikohus parandas küll madalamate kohtute põhjendusi: lepingu lisa ja lepingueelsetel läbirääkimistel lubatu võisid olla olulised ka üldkasutatavate osade suhtes. Kuid see ei aidanud nõuet rahuldada, sest hinnaalanduse suurus oli tõendamata. Kohtu võimalus väärtust hinnanguliselt määrata ei tähenda, et ostja võib tõendid esitamata jätta ja valida ise sobiva protsendi. Ostja pidanuks tõendama väärtuste määramise võimatust või esitama selleks vajalikud tõendid. See on jätkuvalt oluline eristus: puuduse olemasolu ja selle rahaline mõju on kaks eri tõendamisküsimust, isegi kui puuduse ebameeldivus on ostjale ilmne.
22. Puudus võis olla varjatud, kuid rahaline nõue oli aegunud
Riigikohus, 06.06.2023, 2-18-18020/102, p-d 11–15; seejärel Tallinna Ringkonnakohus, 08.02.2024, 2-18-18020/122, p-d 34–40.
Ostjad omandasid 2014. aastal poolelioleva elamuga kinnisasja. Fassaadi korrastamisel 2017. aastal ilmnesid nende väitel puudused soojustuse ja rõdu hüdroisolatsiooni paigaldamises. Kohtusse pöörduti 2018. aasta novembris, nõudes 22 176 eurot. Vaidlus keskendus sellele, kas ehitise puuduse tõttu kehtib viis aastat ostmisest või mõni muu tähtaeg. Riigikohus selgitas, et kinnisasja müügist tuleneva nõude üldtähtaeg on kolm aastat ning ehitise erireegel ei tähenda automaatselt viit aastat ostust.
Uuel läbivaatamisel jäi kogu 22 176-eurone nõue aegumise tõttu rahuldamata. Tunnistajate ütlused, ehitusaegne foto ja hilisem tänavavaade kinnitasid, et vaidlusalused fassaaditööd olid valmis juba 2007. aastal. Nende valmimisest oli müügiks möödunud üle viie aasta, mistõttu ehitise erireegel üldist kolmeaastast tähtaega ei pikendanud. Ostja hilisem küttesüsteemi paigaldamine ei muutnud varasema fassaadietapi valmimisaega. Samuti ei tõendatud müüjate teadlikku puuduste varjamist selliselt, et aegumisele tuginemine oleks olnud hea usu vastane. Lahendi põhisõnum on: puuduse hiline avastamine ei tähenda automaatselt, et nõude aegumine hakkab alles avastamisest.
23. Dekoratiivkamina asemele uue ahju ehitamist müüjalt välja ei mõistetud
Viru Maakohus, 12.08.2026, 2-24-1824/31, eelkõige p-d 12–21.
Ostja nõudis 13 100 eurot korteri kamina ja korstna ümberehitamiseks. Korstnapühkija akt ning Päästeameti ettekirjutus kinnitasid, et olemasolevat lahendust ei tohtinud kütta. Müügilepingus oli märgitud, et kaminale tuleb paigaldada toru. Ostja mõistis seda väikese lõpetamata tööna, müüja väitis aga, et oli kamina dekoratiivsest kasutusest ja korstna puudumisest selgelt rääkinud. Poolte lähedastest tunnistajate ütlused olid vastuolulised. Kohus hindas neid koos lepinguga ning pidas usutavaks, et ostjat oli mittetöötavast kaminast teavitatud; korteril oli keskküte.
13 100-eurone nõue jäi rahuldamata. Lisaks teavitamisele leidis kohus, et esitatud pakkumised hõlmasid dekoratiivse lahenduse asemel uue kütteahju ja ulatuslikuma korstna ehitamist ning ei põhjendanud olemasoleva lepingulise seisundi taastamiseks vajalikku kulu. Tuleohutuse akt tõendas kasutamise keelatust, kuid mitte seda, kes oli varasema ümberehituse teinud või mida müüja ostjale lubas. Seda tulemust tasub võrrelda eespool käsitletud 2000-eurose ahjuasjaga: seal oli lepingus konkreetne lubadus seadustamist võimaldava konstruktsiooni kohta. Sama tehniline probleem võib anda erineva tulemuse sõltuvalt lubaduse sisust ja ostjale avaldatud teabest.
III. Tähtis eriküsimus: kes saab müüja vastu nõude esitada?
24. Korteriühistu nõuet ei saanud tagasi lükata üksnes põhjusel, et ühistu polnud ostja
Riigikohus, 04.06.2025, 2-23-1976/41, p-d 12–21.
Korteriühistu nõudis arendaja õigusjärglaselt 39 080 eurot garantiiajal ilmnenud kaasomandi puuduste eest. Nõue hõlmas fassaadi, sademevee ärajuhtimise ja veepidavuse parandamist ning eksperdi- ja uuringukulusid. Maakohus rahuldas nõude, kuid edasises vaidluses tekkis küsimus, kas müügilepingutest tulenevad õigused üldse kuuluvad ühistule. Neliteist korteriomanikku olid nõuded kirjalikult loovutanud. Riigikohus leidis, et kinnisasja müügigarantiist tulenevate nõuete selline loovutamine vajas notariaalset vormi ning kirjalikest loovutustest üksi ei piisanud.
Riigikohus ei mõistnud lõplikult välja 39 080 eurot ega jätnud nõuet lõplikult rahuldamata, vaid saatis asja uueks läbivaatamiseks. Kohus selgitas, et ühistu võib kaasomandit puudutava lepingulise nõude maksma panna ka seaduse alusel, kui korteriomanikud on otsustanud seda ühistu kaudu teha. Sellise otsuse olemasolu oli jäänud tuvastamata ning otsus võis olla tehtud ka tagantjärele. Lahend on oluline maja ühiste osade puuduste korral: nõude sisuline põhjendatus ei lahenda veel küsimust, kelle nimel ja kelle kasuks seda nõuda. Samuti eristati korteriomanike parandamiskahju ühistu enda kantud kahjustuste kindlakstegemise kuludest.
IV. Mida nendest lahenditest tervikuna järeldada?
1. Kõigepealt tuleb kindlaks teha, mida ostjale tegelikult müüdi
Lähtekohaks on kokkulepitud omadused ning nende puudumisel asja kasutusotstarve ja asjaolusid arvestav keskmine kvaliteet. Seda reguleerivad VÕS § 217 lg-d 1–2 ja § 77 lg 1.
Kohtupraktikas on olulised olnud:
- notariaalne leping ja selle lisad;
- müügikuulutuses antud konkreetsed lubadused;
- müügieelsed selgitused ja kirjavahetus;
- hoone vanus, senine kasutus ja avaldatud remondivajadus.
Vana maja ei pea olema uus maja. Samas ei tähenda vana maja või remondivajaduse mainimine automaatselt nõustumist peidetud mädaniku, mittetöötava kütte või kasutuskõlbmatu kanalisatsiooniga. Kapitaalremonti vajava maja puhul võivad ootused olla teistsugused kui renoveerituna müüdud korteri puhul. Neid erinevusi näitavad eriti talumaja-, kanalisatsiooni- ja elektrijuhtmestikuasjad.
2. Müüja teadmatus puudusest ei ole üldjuhul piisav vastuväide
Müüja vastutuse keskne küsimus on, kas puudus oli olemas riisiko ostjale üleminekul, mitte üksnes see, kas müüja sellest teadis. Ostja teadmine konkreetsest puudusest võib aga vastutuse välistada. Aluseks on VÕS § 218 lg-d 1 ja 4.
Ettevõtjalt tarbijana kinnisvara ostmisel kehtib lisaks erireegel: kahe aasta jooksul ehitise üleandmisest ilmnenud mittevastavuse puhul eeldatakse üldjuhul, et see oli olemas juba üleandmisel. See on tõendamise eeldus, mitte kõigile kinnisvaratehingutele kehtiv kaheaastane vastutuspiir. Vt VÕS § 218 lg 2¹.
3. Hinna alandamine ja remondikulude hüvitamine pole sama nõue
Hinna alandamine lähtub puudusteta ja puudustega väärtuse suhtest:
Alandatud hind = kokkulepitud hind × puudustega väärtus ÷ puudusteta väärtus.
Väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Hinna alandamiseks tuleb teha müüjale avaldus ning tasutud hinna puhul nõuda enammakstu tagastamist. Vt VÕS § 112 lg-d 1–3. Kehtiva regulatsiooni järgi tuleb arvestada ka § 224 lg-ga 1 ja selles viidatud § 223 lg-ga 1.
Kahju hüvitamise puhul tuleb põhjendada puudusega seotud mõistlik paranduskulu ja muud kahjud. Hüvitatavad võivad olla ka tulevased kulud, vajalik eksperdiarvamus ja kohtueelne õigusabi. Kuid kogu renoveerimise või parema lahenduse maksumus ei kuulu automaatselt hüvitamisele. Vt VÕS § 115, § 127 lg-d 1–5 ja § 128 lg 3.
Seetõttu võib remondieelarve sobida kahju tõendamiseks, kuid mitte ilma lisapõhjenduseta kinnisasja turuväärtuse vähenemise tõendamiseks.
4. Teavitamisega ei tasu oodata lõpliku ekspertiisi või eelarveni
Ostja peab puudusest teatama mõistliku aja jooksul pärast teadasaamist või teada saama pidamist, mitte lihtsalt mingi aja jooksul ostust. Hooajaliselt avalduva puuduse korral võib avastamine õigustatult toimuda hiljem. Samas ei õigusta täiendavate uuringute tellimine alati juba teadaolevast probleemist teatamise edasilükkamist. Vt VÕS § 220 lg-d 1 ja 3.
Kinnisvarale ei saa automaatselt üle kanda vallasasjade tarbijalemüügi kahekuulist teatamisreeglit: tarbijalemüügi mõiste käsitleb vallasasju. Vt VÕS § 208 lg 4. Mõistlik aeg sõltub asjaoludest.
Hilise teatamise tagajärgedest võivad päästa seaduses sätestatud erandid, näiteks müüja teadmine avaldamata puudusest, kuid nende aluseks olevad asjaolud vajavad tõendamist. Vt VÕS § 221 lg-d 1–2.
5. Müüjale tuleb üldjuhul anda võimalus puudus kõrvaldada
Kahju hüvitamine täitmise asemel eeldab üldjuhul täiendava parandamistähtaja möödumist. Tähtaega pole vaja näiteks siis, kui selle andmine oleks ilmselt tulemuseta. Seetõttu võis müüja selge keeldumine aidata ostjat elektrisüsteemi ja aiamaja asjades, samal ajal kui enne teavitamist tehtud remont kahjustas ostja positsiooni teises korterivaidluses. Vt VÕS § 115 lg-d 2–3 ja § 222 lg 5.
Remont või lammutamine ei kaota nõuet automaatselt. Määrav on muu hulgas see, kas varasem seisukord jäi tõendatavaks, müüja sai olukorraga tutvuda ning tööde ulatus oli vajalik.
6. Õigeaegne teavitamine ja nõude aegumine on eri küsimused
Üldine lepingulise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat; müüdud asja puudusest tuleneva nõude tähtaeg algab üldjuhul üleandmisest. Ehitise puuduse erireeglit tuleb hinnata konkreetse ehitise või ehitusetapi valmimise järgi, mitte lugeda automaatselt viis aastat ostust. Vt TsÜS § 146 lg-d 1–2 ja VÕS § 227 lg 1.
Ka hinna alandamise kui kujundusõiguse ja sellest tekkiva rahalise nõude tähtajaküsimusi tuleb eristada. Sellest, et hinda alandatakse ühepoolse avaldusega, ei järeldu tähtajatu õigus raha nõuda.
Kokkuvõttes
Kõige tugevamad on olnud nõuded, kus tõendid moodustavad terviku: müüja lubadus või põhjendatud kvaliteediootus, puuduse tehniline kirjeldus ja varasem päritolu, õigeaegne kirjavahetus ning just vajalike tööde või väärtuse vähenemise põhjendatud arvestus.
Kõige sagedamini on nõuded nõrgenenud siis, kui ostja püüab müüja kulul teha üldremonti, nimetab teadaoleva probleemi põhjuse hilisemat selgumist uueks puuduseks, ootab teatamisega või esitab üksnes üldsõnalise eksperdiarvamuse ja koondeelarve. Osaline rahuldamine on väga tavaline: kohus eraldab põhjendatud puudused ja kulud ülejäänud renoveerimisest. Lisaks võib väikeses ulatuses võit jätta ostja kanda märkimisväärsed menetluskulud, nagu näitas saunapõranda vaidlus.
Tehisaru vastuses leiduv info tuleb enne kasutamist üle kontrollida.