Tööandja survestab lahkuma

Tööandja surve tõttu ei pea kirjutama lahkumisavaldust ega nõustuma töölepingu lõpetamisega. Võimalik on nõuda survestamise lõpetamist, vaidlustada ähvarduse mõjul antud avaldus või kokkulepe ning olulise rikkumise korral lõpetada tööleping ise erakorraliselt ja nõuda hüvitist.

Allpool on 20 eri vaidlust: 13 kohtuasja ja 7 töövaidluskomisjoni asja. Kaasan nii töötajale soodsad kui ka ebasoodsad lahendid, sest need näitavad, millised tõendid ja nõuded tegelikult aitavad. Kõigis asjades ei leidnud töötaja väited ähvardamisest kinnitust. Juhtumid 7–8 puudutavad avalikku teenistust, mille lõpetamise reeglid erinevad töölepingu omadest.

20 asjakohast juhtumit

1. Sõim, vägivallaähvardused ja nõue esitada lahkumisavaldus õigustasid erakorralist lahkumist. Tartu Ringkonnakohus, 01.03.2024, 2-22-2744/68, eriti p-d 9.1–9.2.

   Elektrik sõitis läbi porilombi ja pritsis objektijuhi autot. Töötaja selgituse järgi järgnesid sõim ja vägivallaähvardused. Juhtkond soovitas juhtunu unustada ning personalijuht nõudis samal päeval lahkumisavaldust. Töötaja ütles lepingu erakorraliselt üles. Ringkonnakohus jättis tööandja nõude ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ning mõistis töötajale 285 eurot apellatsioonimenetluse kulude katteks.

   Oluline oli, et töötaja oli juhtunu kohe kirjalikult fikseerinud ja juhtkonnale teatanud. Tööandja ei uurinud objektijuhi käitumist sisuliselt ega tõendanud töötajapoolset tahtlikku provotseerimist. Ka üks tõsine vahejuhtum võib õigustada viivitamatut lahkumist, kui tööandja ei taga edaspidiseks normaalset töökeskkonda.

2. Lahkumisele survestamine ja sellele järgnenud paanikahoog olid tõendatud. Tartu Ringkonnakohus, 20.12.2019, 2-18-9087/29, eriti p-d 8.2–8.3.

   Töötaja soovis kogu kokkulepitud töötasu ametlikku maksmist. Tema sõnul järgnesid solvamine ja surve lahkuda omal soovil või kokkuleppel. Ühe konflikti järel tekkis töötajal paanikahoog, kutsuti kiirabi ning järgnes töövõimetus. Töötaja erakorraline ülesütlemine jäi kehtima; töövaidluskomisjonis määratud 1200 euro suurune brutohüvitis jäi püsima. Ringkonnakohus määras lisaks tööandja kanda 1080 eurot maakohtu ja 480 eurot apellatsiooniastme menetluskulusid.

   Töötaja kirjeldust kinnitasid tema kohe saadetud kirjad, tunnistajad ja kiirabikaart. Tööandja korraldused olid vastuolulised: ühelt poolt sooviti töösuhe lõpetada, teisalt heideti töötajale ette töölt lahkumist. Juhtum näitab, et sündmuse vahetu dokumenteerimine ja sõltumatud kinnitused võivad olla määravad.

3. Tööpuuduse tõttu nõuti pensioniealiselt töötajalt omal soovil lahkumist. Töövaidluskomisjon, 09.04.2014, 4-1/501-8, põhjendused lk 2.

   Puidutöötlemise töötajale räägiti, et tööd napib ning ta võiks ise lahkuda, sest tal on pensionisissetulek. Töötaja keeldus ja leidis, et töö puudumisel tuleks ta koondada. Järgnesid etteheited töö kvaliteedile ning solvav sõnakasutus, mida tööandja komisjonis osaliselt möönis. Komisjon tunnistas töötaja erakorralise ülesütlemise kehtivaks ja mõistis välja 388,89 eurot bruto, ühe kuu töötasu.

   Komisjon vähendas tavapärast kolme kuu hüvitist, arvestades väikeettevõtte asjaolusid. Töötaja jaoks on keskne järeldus, et tööandja majandusprobleemid ei õigusta lahkumisavalduse väljapressimist ega töötaja solvamist. Samuti ei pruugi põhjendatud erakorralise lahkumise hüvitis igas asjas olla täpselt kolme kuu töötasu.

4. Valik „kirjuta lahkumisavaldus või tunnista puudujääki“ koos alandamisega tõi hüvitise. Töövaidluskomisjon, 30.03.2017, 4-1/547/17-11, eriti p-d 15–24.

   Päevakeskuse töötaja kirjeldas, et juht pani tema ette kaks dokumenti: omal soovil lahkumisavalduse ja töötajat süüdistava lõpetamisteate. Töötaja keeldus allkirjastamast, pöördus kõrgema ametniku poole ning nõudis surve lõpetamist. Komisjon hindas ka alandavat suhtlust ja tööandja saadetud kahemõttelisi videoklippe. Erakorraline ülesütlemine loeti õiguspäraseks ning töötajale määrati 1610,30 eurot netohüvitist ja 12,95 eurot viivist.

   Töötaja kasuks rääkisid kirjavahetus, varasemad abipalved ning tervisemurede dokumenteerimine. Komisjon leidis, et tööandja oli töökeskkonna vastuvõetamatuks muutumisse ise panustanud ega lahendanud olukorda sobivalt. Allkirjastamisest keeldumine ei tähendanud, et töötaja oleks pidanud alandavat olukorda lõputult taluma.

5. Kaebaja ümberpaigutamine ei olnud sobiv lahendus töökiusule. Tallinna Ringkonnakohus, 29.08.2019, 2-17-9054/33, eriti p-d 40–45.

   Hotelli toateenija kaebas vahetute juhtide halvustava suhtumise ja põhjendamatute kontrollide üle. Tema isiklik kapp avati tema teadmata ning kolleegid esitasid ühispöördumise. Tööandja lahendas konflikti töötaja teise hotelli üleviimisega. Kohus leidis, et konkreetses olukorras oli lahendus töötaja suhtes ebaobjektiivne ja alandav ning erakorraline lahkumine õigustatud. Tööandja hagi jäi rahuldamata ja töötajale määrati 337,50 eurot apellatsioonikulusid.

   Kohus ei pidanud tõendatuks tööandja väiteid töötaja pideva konfliktsuse ega halva töökvaliteedi kohta. Olulised olid kolleegide ütlused, ühispöördumine ja põhjendamatu privaatsusse sekkumine. Tööandja ei saa alati probleemi lahendada lihtsalt kaebaja eemaldamisega senisest keskkonnast, jättes tema kaebuste põhjused sisuliselt lahendamata.

6. Selgelt erakorralist lahkumist ei saanud tööandja ühepoolselt ümber nimetada omal soovil lahkumiseks. Viru Maakohus, 19.01.2021, 2-20-10330/22, eriti p-d 11–16.

   Üle 30 aasta töötanud raamatukogutöötaja ütles lepingu üles töökiusu, ebaväärika kohtlemise ja terviseohu tõttu. Tööandja käsitas seda korralise lahkumisena ning tegi vastava registrikande, kuid ei vaidlustanud töötaja erakorralist ülesütlemist tähtajaks. Kohus mõistis töötajale välja 6986,76 eurot neto, mis vastas kuue kuu keskmisele töötasule.

   Kohus lähtus ülesütlemise kehtivusest ega lubanud tööandjal hüvitisvaidluses uuesti väita, et erakorraliseks lahkumiseks puudus alus. Hüvitise suurendamisel arvestati pikka staaži, töötaja raskesse majanduslikku olukorda jätmist ja ebaõiget registrikannet. Avalduses tuleb erakorraline lahkumine selgelt väljendada; tööandja registrikanne üksi ei määra lepingu tegelikku lõppemise alust.

7. Samal õhtul esitatud tagasivõtmine aitas saavutada teenistusse ennistamise. Tartu Ringkonnakohus, 29.08.2024, 3-22-1021/15, eriti p-d 22–29 ja 45–49.

   Politseiametnik kirjutas pärast sisekontrollivestlust lahkumisavalduse, väites, et talle pakuti valikut lahkuda ise või lahkuda hiljem mitte „puhtana“. Samal õhtul saatis ta pädevale juhile avalduse tagasivõtmise. Ringkonnakohus leidis, et tagasivõtmine jõudis pädeva isikuni enne algse avaldusega tutvumist. Vabastamise käskkiri tühistati ning ametnik ennistati teenistusse koos õigusega saada sunnitud puudumise aja tasu; eurosummat kohus ise ei määranud.

   Tähtsad olid dokumentide tegelikud liikumisajad, mitte üksnes registreerimiskuupäevad. Ennistamist võimaldas ka avaliku teenistuse erikaitse, sest ametnik kasvatas alla seitsmeaastast last. See ei tähenda üldist õigust järgmisel päeval lahkumisavaldus tagasi võtta, kuid näitab kiire reageerimise ja avalduse õigele adressaadile saatmise tähtsust.

8. Töökiusu tõendamiseks tehtud salvestise eest vallandamine oli õigusvastane. Riigikohus, 06.06.2019, 3-17-842/44, eriti p-d 19–27 ja 34–37.

   Ametnik salvestas salaja arenguvestluse ja edastas selle juhtkonnale ning sisekontrollile väidetava töökiusu tõendamiseks. Teda karistati muu hulgas isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest teenistusest vabastamisega. Riigikohus leidis, et salvestamine ja piiratud edastamine olid selles olukorras õigustatud. Asutus pidi maksma saamata jäänud palga ning kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise, mille summa tuli asutusel arvutada; lisaks määrati 750 eurot õigusabikulusid.

   Kohus arvestas, et nõusoleku küsimine võinuks muuta kiusu tõendamise võimatuks ning salvestis anti ainult probleemi uurivatele isikutele. Ülejäänud töökiusuga seotud kahjunõuded siiski ei rahuldatud. Salvestamine võib olla põhjendatud õiguste kaitsmiseks, kuid sellest ei tulene luba salvestisi piiramatult avalikustada.

9. Lahkumisavaldusest keeldumisele järgnenud vallandamine tunnistati ebaseaduslikuks. Harju Maakohus, 30.03.2010, 2-09-24590/9, põhjendused lk 5–7.

   Töötaja kirjeldas lahkumisavalduse nõudmist, ruumist lahkumise takistamist ja füüsilist rüselust. Tema abikaasa kuulis avatud telefoni kaudu lahkumisavalduse nõudmist ning kutsus politsei. Tööandja väitis hiljem, et töötaja vallandati töökohustuste rikkumise tõttu. Kohus leidis, et tööandja ei tõendanud vallandamise aluseid ega nõuetekohast vormistamist, ning määras töötajale 62 100 krooni, kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise.

   Kohus võrdles dokumentide koostamise aega, tunnistajate ütlusi ja väidetavate rikkumiste avastamise aega. Osa vallandamise põhjendamiseks kasutatud asjaoludest selgus alles pärast väidetavat lõpetamist. Surve järel antud vallandamise põhjendusi saab kontrollida ja vaidlustada. Hüvitis määrati selles asjas enne praegust töölepingu seadust kehtinud regulatsiooni järgi.

10. Töökiusu tõendamata jäämine ei välistanud võitu ebaseadusliku koondamise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus, 07.06.2024, 2-22-3439/57, eriti p-d 3 ja 11.

    Töötaja koondati ning ta väitis ka töökiusu ja alandavat kohtlemist. Maakohus leidis, et tööandja oleks saanud pakkuda teist tööd, kuid jättis selle tegemata. Ülesütlemine oli seetõttu tühine. Töötajale määrati 8099,19 eurot hüvitist ja 1575,12 eurot arvestatud viivist, lisaks edasine viivis. Ringkonnakohtus vaieldi seejärel eelkõige menetluskulude üle.

    Töökiusu tõttu suuremat hüvitist ei määratud: muu hulgas ei peetud koosolekute ja töökorraldusega seotud erimeelsusi tõendatud kiusuks. Neid asjaolusid käsitles Harju Maakohtu 31.01.2024 otsus 2-22-3439/46, p-d 36–46. Kui survestamist on raske tõendada, tuleb siiski eraldi kontrollida koondamise või vallandamise seaduslikkust.

11. Politseisse pöördumise võimalusele viitamine ei tõendanud selles asjas õigusvastast sundi. Viru Maakohus, 20.10.2023, 2-23-5882/19, eriti p-d 12–15.

    Klienditeenindajat kahtlustati raha kadumisega seotuses. Töötaja allkirjastas lõpetamiskokkuleppe, kuid väitis hiljem, et teda survestati politseisse pöördumise ja vallandamisega. Kohus leidis salvestiste põhjal, et töötajal oli võimalik otsustada ja mõtlemisaega võtta. 2463,75 euro suurune lõpetamishüvitis ja 619,09 euro suurune etteteatamishüvitis jäid välja mõistmata.

    Samas mõistis kohus töötajale 532,45 eurot netotöötasu, sest tööandja ei tõendanud selle kinnipidamise aluseks olnud kahjunõuet. Juhtum eristab kahte küsimust: lõpetamiskokkuleppe kehtivus ja töötasust raha kinnipidamise õigus. Ühe nõude kaotamine ei tähenda, et kõik tööandja rahalised nõuded oleksid põhjendatud.

12. Kokkuleppe pakkumine võimaliku rikkumispõhise vallandamise asemel ei olnud iseenesest ähvardus. Töövaidluskomisjon, 09.07.2026, 4-1/1048/26-24, eriti p-d 17–25.

    Tööandja kahtlustas töötaja sularahakäitluses kõrvalekaldeid. Pooled allkirjastasid lõpetamiskokkuleppe, mille töötaja hiljem vaidlustas eksimuse ja ähvarduse tõttu. Komisjoni hinnangul näitasid töötaja enda helisalvestised, et ta sai dokumendi sisust aru ning võinuks allkirjastamisest keelduda, lahkuda või mõtlemisaega võtta. 3819,87 euro suurune netohüvitise nõue jäeti rahuldamata.

    Komisjon eristas õigusvastast mõjutamist võimalike õiguspäraste tegevusvariantide selgitamisest. See ei kinnitanud automaatselt tööandja kõigi etteheidete õigsust, kuid sund lõpetamiskokkuleppe sõlmimiseks jäi tõendamata. Oluline on näidata, milline konkreetne õigusvastane ähvardus võttis töötajalt tegeliku valikuvõimaluse.

13. Ootamatu ultimatiivne vestlus ja šokk ei tõendanud veel kokkuleppe tühistamise alust. Töövaidluskomisjon, 30.01.2023, 4-1/1719/22-13, eriti p-d 18–22.

    Osakonnajuht läks enda sõnul tulemusvestlusele, kus talle teatati usalduskriisist ja pakuti kokkuleppelist lahkumist ühe kuu töötasu maksmisega. Töötaja saatis nõustumise e-kirja, kuid järgmisel päeval vaidlustas kokkuleppe, väites survestamist ja šokiseisundit. Komisjon jättis tema 8400 euro suuruse hüvitisnõude rahuldamata.

    Komisjon leidis, et tõendamata jäid eksimus, pettus, õigusvastane ähvardus või vägivald. Kehtiva kokkuleppe korral ei saanud nõuda hüvitist nagu tööandja õigusvastase ühepoolse ülesütlemise puhul. Emotsionaalselt raske vestlus ja hilisem kahetsus ei muuda kokkulepet iseenesest kehtetuks.

14. Videosalvestis ei kinnitanud väidet, et lahkumisavaldus anti ähvarduse mõjul. Töövaidluskomisjon, 28.03.2024, 4-1/380/24-18, eriti p-d 13–14 ja 23–30.

    Jaekaubandustöötaja väitis, et talle öeldi: kui ta ise ei lahku, leitakse muu põhjus temast vabanemiseks. Vestluse ajal ta nuttis ning allkirjastas lahkumisavalduse. Komisjon uuris videosalvestist ja tunnistajate ütlusi, kuid ei pidanud sundi tõendatuks. Lahkumisavaldus jäi kehtima ja 10 000 euro suurune mittevaralise kahju nõue jäeti rahuldamata.

    Komisjoni hinnangul näitas salvestis töökorralduslikku arutelu ning töötaja suutlikkust oma seisukohti põhjendada. Nutmine ei tõendanud iseenesest otsustusvõimetust. Samas kinnitas komisjon töötaja õigust nõuda tööandja käsutuses olevat salvestist välja. Tõendi väljanõudmist tuleb taotleda konkreetselt: milline salvestis, mis ajast ja mida see tõendab.

15. Eelnevalt valmis tehtud lõpetamiskokkulepe ei olnud üksinda sundimise tõend. Töövaidluskomisjon, 09.08.2016, 4-1/1331/16-13, põhjenduste alajaotus 1.

    Kujundaja-küljendajale teatati arenguvestluse lõpus, et ta ei sobi meeskonda, ning esitati lõpetamiskokkulepe. Töötaja väitis kiirustamist ja šokiseisundit ning saatis hiljem allkirjast taganemise avalduse. Komisjon jättis rahuldamata 1680 euro suuruse lõpetamishüvitise ja 840 euro suuruse etteteatamishüvitise nõude.

    Komisjon luges hilisema kirja sisuliselt tühistamisavalduseks, kuid tühistamise materiaalne alus jäi tõendamata: ei tõendatud keeldu dokumendiga tutvuda või järele mõelda. Tööandja ettevalmistatud dokument ja ootamatu ettepanek ei muuda kokkulepet automaatselt kehtetuks; töötaja võib selle allkirjastamisest keelduda.

16. Oma lahkumisavalduse tühistamiseks tuli teha tööandjale vastav tahteavaldus. Töövaidluskomisjon, 10.05.2016, 4-1/805/16-8, põhjenduste alajaotused 1–6.

    Kaupluse töötaja väitis, et tööandja sundis teda lahkuma usalduse kaotuse ja maine kahjustamise ähvardusel. Komisjon leidis, et töötaja ei olnud tööandjale oma ülesütlemisavalduse tühistamise avaldust teinud. Seetõttu jäi lahkumine kehtima ning 2467,05 euro suurune hüvitisnõue rahuldamata. Muude nõuete tasaarvestuse järel pidi töötaja tasuma tööandjale 563,43 eurot.

    Tasaarvestuses arvestati töötaja tunnustatud 900 euro suurust kahju, tagastamata majandusraha ning töötajale kuulunud lõpparvet ja viivist. Survestamise väide ei kõrvaldanud neid küsimusi automaatselt. Praktiline õppetund on teha selge tühistamisavaldus tööandjale, mitte piirduda üldise väitega komisjonis, et allkiri anti surve all.

17. Avalduse sõnastus ja töötaja hilisem käitumine viitasid korralisele lahkumisele. Tartu Maakohus, 31.05.2021, 2-20-10341/27, põhjendused lk 7–9.

    Töötajalt küsiti selgitusi ametiauto kasutamise kohta. Ta tajus seda valesüüdistuse ja töökiusuna ning kirjutas avalduse töölt vabastamiseks umbes kuu aja pärast. Hiljem soovis ta avalduse tagasi võtta ja nõudis lahkumise käsitamist erakorralisena. Kohus jättis 2166,21 euro suuruse hüvitisnõude rahuldamata ning mõistis töötajalt välja 1680 eurot menetluskulusid.

    Kohus ei pidanud ebaväärikat kohtlemist tõendatuks: tööandjal oli õigus auto kasutamise kohta selgitusi küsida. Avalduse korralisusele viitasid etteteatamisaeg ja soov töösuhet jätkata. Kui töötaja soovib lahkuda tööandja olulise rikkumise tõttu, tuleb seda avalduses arusaadavalt väljendada ja rikkumised konkreetselt kirjeldada.

18. Üldsõnalised tunnistajahinnangud ei tõendanud erakorralise lahkumise alust. Tartu Maakohus, 12.12.2017, 2-17-2413/31, eriti p-d 9–11.

    Iluteenindaja väitis, et pärast maksude maksmise küsimuse tõstatamist hakati töötajaid lahkumisele survestama, muudeti tingimusi ja ähvardati vallandamisega. Töövaidluskomisjon määras talle algul 470 eurot hüvitist. Kohus leidis aga, et olulised rikkumised jäid tõendamata, tunnistas töötaja erakorralise ülesütlemise tühiseks ja jättis 470 euro suuruse hüvitisnõude rahuldamata.

    Tunnistajate sõnad „ebaviisakas“ ja „ülbe“ ei kirjeldanud piisavalt konkreetseid tegusid. Samuti rõhutas kohus, et kui töötaja peab tööandja koondamist alusetuks, tuleb vaidlustada see ülesütlemine. Tõendamisel tuleb kirjeldada tegelikke sõnu ja sündmusi, mitte ainult anda tööandja käitumisele hinnang.

19. Tõendamata töökiusu tõttu lahkunud raamatupidaja pidi endale makstud hüvitise tagastama. Tartu Ringkonnakohus, 29.04.2019, 2-17-17153/58, eriti p-d 13 ja 14.2–14.8.

    Raamatupidaja põhjendas erakorralist lahkumist kolleegide karjumise, solvava kirjavahetuse ja tagarääkimisega ning kandis endale lõpparve koos kolme kuu hüvitisega. Kohus leidis, et kirjeldatud konfliktid ei tõendanud töökiusu ega tööandja olulist rikkumist. Töötajalt mõisteti tagasi 4362,58 eurot, tegelikult saadud netohüvitis, mitte algul nõutud 5564,52 euro suurune brutosumma.

    Kohus möönis töötaja raskemat tõendamispositsiooni, kuid ei pidanud võimalikuks lähtuda üksnes tema subjektiivsest tajust. Osa konflikte oli seotud töötaja enda sekkumisega kolleegide ülesannetesse. Hüvitisõigust ei saa ise lõplikult otsustada: vaidluse korral peab erakorralise lahkumise alus olema tõendatav.

20. Tööandja oli kaebustega tegelenud; erakorraline lahkumine ja kahjunõuded ei olnud põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus, 07.11.2025, 2-23-11906/60, eriti p-d 8–16.

    Hooldusnõunik väitis kolleegide solvanguid, ignoreerimist ja tööandja tegevusetust. Ta lahkus erakorraliselt ning nõudis 7290 eurot ülesütlemishüvitist ja 14 580 eurot mittevaralise kahju hüvitist. Mõlemad nõuded jäid rahuldamata. Tööleping loeti lõppenuks korralise ülesütlemise reeglite järgi 24.05.2023.

    Kohus leidis, et tööandja uuris kaebusi, vahendas konflikte ja oli ühe tõendatud solvamisjuhtumi lahendanud. Töötajal tuvastatud terviseprobleemide põhjuslik seos väidetava kiusuga jäi samuti tõendamata. Tööandja vastutuse hindamisel on tähtis mitte ainult konflikti esinemine, vaid ka see, kuidas tööandja sellele reageeris.

Mida nende lahendite põhjal teha?

1. Kui sa pole veel midagi allkirjastanud, ära kirjuta avaldust üksnes surve tõttu

Võid vastata kirjalikult:

„Ma ei soovi töölepingut omal soovil ega poolte kokkuleppel lõpetada. Olen valmis kokkulepitud tööd jätkama. Palun esitada mulle tehtavad etteheited ja ettepanekud kirjalikult.“

Poolte kokkulepe eeldab mõlema poole nõusolekut. Kui oled töövõimeline ja valmis töötama, kuid tööandja tööd ei anna, võib säilida õigus keskmisele töötasule. Alused: TLS § 79 ja TLS § 35.

2. Fikseeri surve ja nõua selle lõpetamist

Pane kirja kuupäev, koht, täpsed sõnad, kohalviibijad ning sinu reaktsioon. Säilita kirjad ja sõnumid. Teata probleemist kirjalikult juhtkonnale, personalijuhile või töökeskkonnavolinikule ning nõua konkreetseid kaitsemeetmeid. Tööandja peab ennetama psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevat tervisekahjustust. Alus: TTOS § 9¹ lg-d 1–2.

Tööandja ei tohi sind halvemini kohelda selle eest, et kaitsed oma õigusi või toetad teist töötajat tema õiguste kaitsel. Alus: TLS § 2¹.

Arstitõend aitab tõendada terviseseisundit, kuid ei tõenda alati iseseisvalt, kes ja kuidas terviseprobleemi põhjustas. Seda näitavad eriti juhtumid 2 ja 20.

3. Kui oled surve all juba allkirjastanud, tegutse kohe

Ähvarduse mõjul antud lahkumisavalduse või lõpetamiskokkuleppe saab seaduse eelduste täitmisel tühistada. Selleks tuleb teha tööandjale selge tühistamisavaldus, kirjeldades konkreetset ähvardust ja selle mõju. Pelk „ma ei ole nõus“ või „võtan allkirja tagasi“ võib osutuda ebapiisavaks. Alused: TsÜS § 96 ja § 98 lg 1.

Ähvarduse või vägivalla tõttu tühistamise tähtaeg on üldjuhul kuus kuud mõju lakkamisest, kuid see ei tähenda, et kõigi kohtulike nõuetega võiks kuus kuud oodata. Tühistamine, tööandja ülesütlemise vaidlustamine ja rahalised nõuded on eri küsimused. Alus: TsÜS § 99 lg 1 p 1.

4. Raske rikkumise korral võib lahkuda erakorraliselt ja nõuda hüvitist

Töötaja võib lepingu erakorraliselt üles öelda, kui tööandja oluline rikkumine seisneb näiteks:

• ebaväärikas kohtlemises või sellega ähvardamises;
• sellise kohtlemise lubamises kolleegidel;
• reaalses ohus töötaja tervisele või heale nimele.

Alus: TLS § 91 lg-d 1–2. Etteteatamiseta lahkumine peab olema asjaoludega põhjendatud; alus on TLS § 98 lg 2.

Üldjuhul tuleb anda tööandjale võimalus rikkumine lõpetada, kuid eriti raske rikkumise korral ei pruugi see olla nõutav. Avaldus tuleb teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja erakorralist lahkumist põhjendada. Alused: VÕS § 196 lg 2 ja TLS § 95 lg-d 1–2.

Tööandja olulise rikkumise tõttu lahkumisel on hüvitise lähtekoht kolme kuu keskmine töötasu, kuid vaidlusorgan võib suurust muuta. See ei ole automaatne tasu iga ebameeldiva vestluse eest. Alus: TLS § 100 lg 4.

5. Ära lase vaidlustamise tähtaega mööda

Tööandja ülesütlemise vaidlustamiseks tuleb pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest, mitte töösuhte viimasest päevast. Üksnes tööandjale vastuväite saatmine seda ei asenda. Alus: TLS § 105 lg-d 1–2.

Muude töösuhtenõuete üldine tähtaeg on neli kuud, kuid esineb erandeid. Alus: TLS § 3¹. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel on kohtusse pöördumiseks üldjuhul samuti 30 kalendripäeva. Alus: TvLS § 58 lg 1.

6. Vali õige abikanal

• Tööinspektsioonile saab teatada ohtlikust töökeskkonnast ja puudulikest ennetusmeetmetest. Vihje saatmine ei algata aga hüvitise saamiseks töövaidlust. Tööinspektsiooni juhis.
• Töövaidluskomisjonile või kohtule tuleb esitada konkreetsed nõuded: näiteks ülesütlemise tühisus, hüvitis, saamata töötasu või kahju hüvitamine. Pelgast soovist „tuvastada töökius“ ei pruugi õiguste kaitseks piisata. Nõuete sõnastamise juhis.
• Vahetu vägivallaohu korral helista 112. Häirekeskuse juhis.

Kokkuvõte: kõige tugevam positsioon tekib siis, kui sa ei allkirjasta soovimatut lahkumist, fikseerid konkreetsed ähvardused kohe, nõuad kirjalikult kaitset ja valid õige nõude õige tähtaja jooksul. Tõendatud raske ähvardus võib õigustada kiiret lahkumist; üksnes pingeline vestlus või tagantjärele kahetsetud kokkulepe seda alati ei tee.