Kasutatud auto mootor läks katki – kes maksab?

Lühivastus: müüja võib vastutada, aga kuu ajaga purunenud mootor ei tähenda automaatselt müüja maksekohustust

Otsustav on, kas mootoririkke põhjus oli olemas juba auto üleandmisel ja kas tegemist oli lepingutingimustele mittevastavusega, mitte selle auto puhul tavapärase kulumise või ostujärgse väärkasutusega. Rike võib avalduda alles hiljem. Seda põhimõtet käsitleb näiteks Riigikohtu 15.11.2017 otsus 2-15-18987/26, p-d 11–13.

Sinu olukorras on kõige olulisem müüja staatus:

Õiguslik alus: VÕS § 1 lg-d 5–6, § 208 lg 4 ning § 218 lg-d 1, 2 ja 2². Esimese aasta tõendamiskoormuse erisust selgitab ka TTJA.

Praegu kõige tähtsam: ära telli kohe müüjaga suhtlemata uut mootorit ega lase vana mootorit ära visata. Teata rikkest kirjalikult, säilita tõendid ning võimalda müüjal autot kontrollida ja puudus kõrvaldada. Just selles etapis tehtud vead on põhjustanud ostjate kaotusi ka väga kiiresti purunenud mootori puhul.

Alljärgnev analüüs lähtub Eesti õigusest. Iga kohtuasja juures märgin eraldi, kas müüja oli ettevõte või eraisik.

1. Millal peab müüja mootoririkke eest vastutama?

1.1. Rikke avaldumise aeg ja rikke tekkimise aeg on erinevad

Müüja vastutab üldjuhul puuduse eest, mis oli olemas auto üleandmisel, isegi kui see ilmneb alles hiljem. Näiteks võib mootor kuu aega töötada, kuigi selles on juba üleandmisel pikaajalise õlitusprobleemi tagajärjel kahjustunud laager või varasemast ebakvaliteetsest remondist tulenev viga.

Seevastu ei vastuta müüja üldjuhul selle eest, kui ostja pärast ostu jätab vajaliku hoolduse tegemata, sõidab õlita või jätkab sõitmist mootorit kahjustava hoiatuse järel ning põhjustab sellega rikke. Õiguslik alus: VÕS § 218 lg 1, § 101 lg 3 ja § 139 lg-d 1–2.

Seetõttu on töökoja hinnang „mootor vajab vahetamist” sageli ebapiisav. Vaja on selgitada ka:

• milline osa või süsteem on rikkis;
• miks see kahjustus tekkis;
• kas kahjustus kujunes pika aja jooksul või võis tekkida pärast ostu;
• kas tegemist on selle vanuse ja kasutusega auto tavapärase kulumisega;
• miks on vajalik kogu mootori vahetamine, mitte odavam remont.

Need on erinevad küsimused: müüja vastutuse tõendamine ei tõenda veel automaatselt kogu remondiarve põhjendatust. Seda näitab eriti hästi allpool käsitletud 2-22-14574/41.

1.2. Kasutatud auto ei pea olema uus, aga müügikuulutus loeb

Eraisikutevahelises müügis peab auto vastama kokkulepitud omadustele. Kui erikokkulepet pole, peab see sobima tavapäraseks kasutamiseks ja olema asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Alus: VÕS § 77 lg 1 ning § 217 lg 1 ja lg 2 p-d 1–2.

Tarbijalemüügi puhul peab auto vastama lisaks kokkuleppele ka põhjendatud ootustele selle tavapärase kasutamise, kvaliteedi, vastupidavuse ja turvalisuse kohta. Arvestatakse muu hulgas reklaamis antud teavet. Alus: VÕS § 217¹ lg 2 p 1, lg 3 p-d 1–2 ja lg 5.

Näiteks kinnitus „väga heas tehnilises seisukorras”, „hooldatud” või „ei vaja remonti” võib tähendada kõrgemat kokkulepitud kvaliteeti kui pelgalt samavanuse auto keskmine seisund. Samas tuleb tõendada, mida müüja tegelikult lubas. Kuulutuse kuvatõmmis ja sõnumivahetus on seetõttu olulised.

1.3. Ettevõtjalt ostes on sinu tõendamispositsioon tugevam

Kui ostsid auto tarbijana ettevõtjalt:

• müüja vastutab kahe aasta jooksul ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse eest;
• esimesel aastal ilmnenud mittevastavuse puhul eeldatakse selle olemasolu üleandmisel, kui see pole vastuolus asja või puuduse olemusega;
• sina pead siiski näitama, et tegelik lepingutingimustele mittevastavus esineb ja millal see ilmnes.

Sa ei pea üldjuhul ise tõendama kogu rikke tekkemehhanismi ja selle müügieelset ajalugu. Müüja pelk oletus, et „ostja võis mootori ära rikkuda”, ei ole sama mis selle tõendamine. Alus: VÕS § 218 lg-d 2 ja 2²; vt ka 2-16-15413/60, p-d 10–12.

See ei ole siiski kahe aasta pikkune garantii kõigi tulevaste rikete vastu. Tavapärane kulumine ja ostja põhjustatud kahjustus tuleb lepingutingimustele mittevastavusest eristada.

Vanemate lahendite lugemisel tuleb arvestada seadusemuudatusega: enne 01.01.2022 kehtinud tarbijalemüügi regulatsioonis oli kõnealune eeldus kuuekuuline. Praegu on see üheaastane.

1.4. Eraisiku teadmatus ei vabasta teda automaatselt

Ka eraisik võib vastutada üleandmisel olemas olnud varjatud puuduse eest, kuigi ta ise sellest ei teadnud. Müüja teadmine pole üldjuhul vastutuse eeltingimus.

Teadmine muutub eriti tähtsaks siis, kui ostja teatas puudusest hilja või lepingus on vastutust piirav kokkulepe. Müüja ei saa tugineda vastutuse välistamisele, kui ta teadis või pidi teadma mittevastavusest ega avaldanud seda ostjale. Alus: VÕS § 218 lg 1 ja § 221 lg-d 1–2.

Eraisikutevahelises lepingus võivad vastutuse piiramise kokkulepped seega tulemust mõjutada. Kuid „ostja on auto üle vaadanud” ei tähenda iseenesest, et ostja aktsepteeris kõiki mootorisiseseid varjatud puudusi.

1.5. „Eraisik” lepingus ei pruugi alati tähendada eraisikutevahelist müüki

Ettevõtja võib olla ka füüsiline isik, kes müüb autosid oma majandus- või kutsetegevuses. Määrav pole üksnes äriühingu olemasolu, vaid tehingu tegelik seos majandustegevusega. Alus: VÕS § 1 lg 6 ja § 208 lg 4.

Teisalt ei muuda automüügiettevõtte vahendus tegelikku eraisikust müüjat automaatselt ettevõtjaks. Seda olukorda käsitleb allpool 2-18-4406/65.

2. Mida saad müüjalt nõuda?

Parandamine müüja kulul

Kui müüja vastutab puuduse eest, saad nõuda parandamist või vastavatel tingimustel asendamist. Müüja kannab põhjendatud parandamis- ja asendamiskulud, sealhulgas töö-, materjali- ja veokulud. Sa pead tegema auto müüjale kättesaadavaks. Alus: VÕS § 222 lg-d 1, 3–4 ja 4².

See ei tähenda tingimata õigust nõuda kasutatud auto asemele uut autot või kasutatud mootori asemele kõige kallimat uut mootorit. Valitud lahenduse võimalikkus ja kulude proportsionaalsus loevad.

Mujal tehtud remondi hüvitamine

Kui nõuad õigustatult parandamist ja müüja seda mõistliku aja jooksul ei tee, võid lasta auto mujal parandada ning nõuda mõistlike kulude hüvitamist. Alus: VÕS § 222 lg 5.

Remondikulu võib olla nõutav ka kahjuhüvitisena. Kuid üldjuhul peab müüjale olema antud võimalus kohustus täita. Erandid esinevad näiteks selge keeldumise või ilmselgelt tulemusetu täiendava tähtaja puhul. Alus: VÕS § 115 lg-d 1–3.

Auto tagastamine ja ostuhinna tagasisaamine

Taganemine on võimalik muu hulgas siis, kui müüja ei kõrvalda puudust, keeldub sellest, parandamine ebaõnnestub või puudus on nii tõsine, et õigustab kohest taganemist. Tarbijalemüügis eeldatakse puuduse olulisust, kuid ka muud taganemise eeldused peavad olema täidetud. Alus: VÕS § 223 lg 1 p-d 1–5 ning lg-d 3 ja 5.

Iga mootoririke ei anna automaatselt õigust kohe ostuhinda tagasi nõuda. Kohtud on hinnanud erinevalt seda, kas konkreetse rikke puhul tulnuks esmalt võimaldada parandamist.

Tarbijalemüügist taganemisel tagastatakse auto müüja kulul ning ostuhinna tagasisaamise nõue muutub sissenõutavaks auto tagastamisest või tagasisaatmise tõendamisest. Alus: VÕS § 223 lg 7.

Hinna alandamine ja kõrvalkulud

Vastavatel tingimustel saad auto alles jätta ning hinda alandada. Hinnaalandus pole automaatselt sama suur kui remondiarve: lähtutakse puudusega ja puuduseta asja väärtuste suhtest. Alus: VÕS § 112 lg-d 1–3 ja § 224 lg 1.

Põhjendatud võivad olla ka diagnostika, pukseerimise, eksperdihinnangu ja kohtueelse õigusabi kulud. Iga kulu vajalikkus, suurus ja seos rikkumisega tuleb siiski eraldi tõendada. Alus: VÕS § 127 lg-d 1–4 ja § 128 lg 3.

3. Kohtupraktika: 16 kohtuasja

Järgnevalt eristan 16 eri kohtuasja, mitte ei loe sama vaidluse apellatsiooni ja kassatsiooni eraldi juhtumiteks. Kui kohus saatis asja uuele arutamisele, märgin selle selgelt: selline otsus ei ole veel ostjale raha väljamõistmine.

A. Müüja oli ettevõte

1. Mootor purunes umbes pooleteise kuuga: tarbijalt nõuti ekslikult liiga palju tõendamist

Müüja: ettevõte. Ostja: tarbija.

Tartu Ringkonnakohtu 14.02.2018 otsus 2-16-15413/60, eriti p-d 9–13.

Auto osteti 08.04.2016 ja see oli alates 26.05.2016 sõidukõlbmatu. Mootori karteris oli auk ning õli oli välja voolanud. Müüja väitis, et ostja ei tõendanud rikke põhjust ja auk võis tekkida välise kahjustuse tõttu.

Maakohus jättis ostja nõude rahuldamata. Ringkonnakohus leidis aga, et kohus oli tarbijalemüügi tõendamiskoormuse valesti jaotanud. Ostja oli tõendanud puuduse ja selle ilmnemise tollase kuuekuulise perioodi jooksul. Müüjal tuli tõendada, et puudus tekkis ostja tegevuse tõttu; pelk oletus välise kahjustuse kohta ei olnud piisav.

Tulemus: maakohtu otsus tühistati ja asi saadeti uuele arutamisele. Ostja väidetud 7500-eurost ostuhinda selles lahendis tagasi ei mõistetud; vaidlus puudutas ka lepingusse märgitud teistsugust hinda.

Sinu jaoks: ettevõtjalt ostes ei pea sa üksnes selle tõttu kaotama, et mootoririkke täpne algpõhjus pole veel teada. Praeguses õiguses kestab vastav eeldus ühe aasta.

2. Mootoriploki pragu ja vigased pihustid: müüja „omaosalusega remont” ei olnud piisav

Müüja: ettevõte. Ostja: tarbija.

Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2021 otsus 2-20-1903/24, eriti p-d 11–14.

Viieaastasel autol ilmnes pärast ostu jahutusvedeliku kadu ja surve jahutussüsteemis. Töökojas tuvastati silindrihülsi pragu ning hiljem ka pihustite puudused. Ostja oli enne probleemide uurimist läbinud ligikaudu 1600 km.

Müüja tugines lepingutingimustele, mille järgi ostja võttis kõik purunemisriskid enda kanda. Kohus leidis, et tarbijalemüügis olid müüja seadusjärgset vastutust välistavad tingimused tühised.

Müüja pakkus mootoriploki vahetamist üksnes tingimusel, et ostja maksab 750 eurot omaosalust. Ringkonnakohus käsitas seda keeldumisena puuduse omal kulul kõrvaldamisest; ostja ei pidanud andma veel täiendavat tähtaega.

Tulemus: jõusse jäi 3597,32 euro ja viivise väljamõistmine mootori ning pihustitega seotud kulude eest. Tasumine oli seotud väljavahetatud mootori ja pihustite tagastamisega. 386,32-eurone siduri ja survelaagri kulude nõue jäi rahuldamata.

Sinu jaoks: „remondime, kui maksad osa ise” ei pruugi olla õiguspärane lahendus puudusele, mille eest vastutab müüja.

3. Mootor purunes viie päevaga: ostuhind tagasi, kuid mitte kõik kulud

Müüja: ettevõte. Ostja: tarbija.

Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2017 otsus 2-17-3888/19, eriti p-d 35–47.

3200 euro eest ostetud autol sattus diislikütus mootori õlitussüsteemi. Probleem ilmnes kohe ja mootor purunes hiljemalt viie päeva jooksul. Müüja väitis, et ostja oli nõustunud kasutatud auto võimalike puudustega ning müüja vastutus oli lepingus välistatud.

Kohus leidis, et üldine hoiatus kasutatud auto kulumise kohta ei tähendanud kokkulepet sõidukõlbmatu auto ostmiseks. Tarbijalemüügis olid vastutust välistavad kokkulepped tühised.

Tulemus: jõusse jäi 3200 euro ostuhinna, 355 euro kahjuhüvitise, 36,62 euro juba tekkinud viivise ja edasiulatuva viivise väljamõistmine. Maakohtus mõisteti välja ka 1010 eurot menetluskulusid.

Ostja täiendavat 355-eurost kahjunõuet ei rahuldatud: sellest 350 eurot puudutas esmast remonti, mis põhiprobleemi ei kõrvaldanud.

Sinu jaoks: müüja võib vastutada, kuid see ei muuda kõiki ostja tellitud töid automaatselt hüvitatavaks.

4. Mootor ei käivitunud 13 päeva pärast: pikaajaline hooldamatus oli varjatud puudus

Müüja: ettevõte. Ostja: tarbija; ostu finantseeriti vahendaja kaudu.

Tartu Maakohtu 11.03.2019 otsus 2-17-3306/27, eriti p-d 8–13 ja 16.

Auto maksis 3075 eurot. Kolmteist päeva pärast ostu ei käivitunud see enam. Ostja pöördus müüja poole, kuid müüja puudust ei kõrvaldanud. Hiljem selgus, et õli ja õlifilter olid kaua vahetamata, õli oli muutunud tahkeks ning mootori õlitust vajavad osad kahjustunud.

Kohus ei pidanud seda tavapäraseks kulumiseks, kuigi auto oli umbes 13 aastat vana. Mootori puudust polnud võimalik tavapärasel välisel vaatlusel avastada.

Tulemus: lahendi resolutsiooni järgi mõisteti välja 4097,58 eurot, millest 3075 eurot oli ostuhind, 885,97 eurot kahjuhüvitis ja 136,61 eurot viivis, samuti edasiulatuv viivis ja 890 eurot menetluskulusid. Ostja pidi auto tagastama. Müüja enda nõue maksekohustuse puudumise tuvastamiseks jäeti rahuldamata.

Sinu jaoks: auto kõrge vanus ei vabasta müüjat pikaajalisest puudulikust hooldusest tingitud varjatud mootorikahjustuse eest.

5. Mootor hakkas kolisema 11 päeva pärast: müüja ei kõrvaldanud puudust mõistliku aja jooksul

Müüja: ettevõte. Ostja: tarbija.

Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2012 otsus 2-11-3209/35, eriti p-d 7–10 ja 13–15.

Umbes 14-aastase auto mootoris tekkis 11 päeva pärast ostu kolin. Selle põhjuseks olid ebapiisava õlituse tõttu kahjustunud kepsu- ja raamsaaled. Muud ostja nimetatud puudused loeti seevastu vanale autole tavapärasteks.

Ostja teavitas müüjat. Pooled vaidlesid auto kontrollimiseks transportimise üle, kuid müüja ei kõrvaldanud puudust mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga, et ostja taganemine pidi tingimata ebaõnnestuma eraldi täiendava tähtaja puudumise tõttu.

Tulemus: müüjalt mõisteti välja 1661,70 euro ostuhind, 839,63 eurot kulude hüvitist ja 150,69 eurot viivist, lisaks edasiulatuv viivis. Auto ja raha tuli vastastikku tagastada. Menetluskulud jäid müüjale.

Sinu jaoks: ostja peab võimaldama probleemi lahendamist, kuid ka müüja peab tegelikult tegutsema. Pikk kirjavahetus ei asenda parandamist.

6. Mootor hävis neli kuud pärast ostu autopesulas: algpõhjus oli autos juba varem

Müüja: ettevõte. Auto soetati tarbijale liisinguga.

Riigikohtu 07.04.2010 otsus 3-2-1-23-10, eriti p-d 12–14; hilisem Tartu Ringkonnakohtu 20.06.2011 otsus 2-08-2720/42, eriti p-d 9–12.

Autopesu järel sattus mootorisse vesi ja mootor muutus kasutuskõlbmatuks. Vee äravool oli takistatud okastega, mis pärinesid puudelt, mida Eestis looduses ei kasva. See toetas järeldust, et probleemi algpõhjus oli olemas juba välismaalt toodud auto üleandmisel.

Riigikohus rõhutas, et tavapärane kulumine pole lepingurikkumine, kuid võrreldavatel kasutatud autodel ebatavaline puudus võib seda olla. Asi saadeti põhjusliku seose täiendavaks hindamiseks ringkonnakohtule.

Tulemus: hilisem ringkonnakohtu otsus jättis jõusse 81 537 krooni, ümberarvutatult 5211,16 euro, väljamõistmise. Hilisema menetluskulude määrusega mõisteti ostjale välja 1788,88 eurot: 2-08-2720/52, 27.02.2012.

Sinu jaoks: asjaolu, et auto enne riket mitu kuud töötas, ei välista müügieelset varjatud puudust.

7. Mootor purunes täpselt umbes kuu pärast: ostja kaotas tõendite puudulikkuse tõttu

Müüja: ettevõte. Ostja: tarbija.

Tartu Maakohtu 03.10.2014 otsus 2-12-40404/19, eriti põhjenduste p-d 7–12 ja 15.

Auto osteti 09.03.2012 ning mootoririke ilmnes 08.04.2012. Ostja väitis, et mootorit oli varem hooletult remonditud. Eksperdihinnangus märgiti aga, et kahjustuste täpne põhjus ja ulatus vajavad täiendavat uurimist.

Ostja lasi mootori vahetada ning müüs hiljem auto edasi. Kohtu hinnangul ei olnud enam võimalik piisavalt kindlaks teha rikke põhjust ja tekkimise aega. Ostja ei olnud ka reageerinud müüja ettepanekule auto kontrollimiseks tema juurde tuua.

Tulemus: 2750,49-eurone kahjunõue jäeti täielikult rahuldamata ja menetluskulud jäid ostjale, kuigi tarbijakaebuste komisjon oli varem ostjat toetanud.

Sinu jaoks: tõendite säilitamine ja müüjale kontrollimisvõimaluse andmine on tähtsad. See vanem esimese astme lahend ei tähenda siiski, et praegune tarbija peaks esimesel aastal alati ise tõendama rikke müügieelset päritolu; seda tuleb lugeda koos eespool selgitatud tõendamiskoormuse erisusega.

B. Müüja oli eraisik

8. Mootor lakkas töötamast kahe nädala jooksul: eraisik pidi tagastama 15 500 eurot

Müüja: eraisik. Ostja: eraisik.

Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2022 otsus 2-20-13495/48, eriti p-d 48–59.

Müügikuulutuses kirjeldati autot väga heas tehnilises seisukorras ja õigeaegselt hooldatuna. Peagi ilmnes mootoririke. Tuvastati varasema ebaprofessionaalse remondi jäljed ja autole sobimatud detailid.

Müüja tugines tehnoülevaatuste läbimisele, ostja loobumisele põhjalikumast ostueelsest kontrollist ning sellele, et ta ise puudustest ei teadnud. Need vastuväited ei kõrvaldanud tõendatud varjatud puuduste eest vastutust.

Tulemus: jõusse jäi 15 500 euro ostuhinna, 1293,80 euro kahjuhüvitise, 193,11 euro viivise ja edasiulatuva viivise väljamõistmine. Ostja pidi auto tagastama.

Ringkonnakohus täpsustas, et ostja ei pidanud autot enne tagastamist sõidukorda remontima: müüjale tuli tagastada auto pärast puuduse avaldumist tekkinud seisundis.

Sinu jaoks: ka eraisik võib vastutada kogu ostuhinna tagastamise eest. Kehtiv tehnoülevaatus ja müüja teadmatus pole iseseisvad vabastused.

9. Mootor jooksis kokku vähem kui kolme kuuga: pikaajaline kahjustus tõendas müügieelset põhjust

Müüja: eraisik. Ostja: eraisik.

Riigikohtu 10.10.2018 otsus 2-14-37663/54, eriti p-d 12–17; Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2018 otsus 2-14-37663/59, eriti p-d 13–20.

Ostja sõitis autoga pärast ostu mõne tuhande kilomeetri jagu. Ekspertiisi järgi olid mootori kahjustused kujunenud vähemalt 30 000–40 000 km jooksul, näiteks vale õli kasutamise, puuduliku hoolduse või õlituseta jäämise tõttu. See võimaldas järeldada, et põhjus oli olemas enne ostjale üleandmist.

Algul jäeti nõue rahuldamata, kuna ostja ei olnud müüjat piisavalt kiiresti teavitanud. Riigikohus leidis, et konkreetse varjatud puuduse teadasaamise aega tuli arvestada asjatundja hinnangu saamisest.

Tulemus: hiljem mõisteti välja 3913,97 eurot kahjuhüvitist, 1264,41 eurot viivist ja edasiulatuv viivis. Hilisema kulumäärusega mõisteti välja veel 5278,87 eurot menetluskulusid: 2-14-37663/80, 05.07.2021.

Sinu jaoks: eraisikult ostes on eriti väärtuslik hinnang, mis seob kahjustuse kujunemise aja ostueelse perioodiga. Sellest lahendist ei tasu siiski järeldada, et müüja teavitamisega võiks alati ekspertiisi lõpuni oodata.

10. Ülemäärane õlikulu: „selle mootori tüüpviga” ei vabastanud müüjat

Müüja: eraisik. Ostja: eraisik.

Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2025 otsus 2-24-662/37, eriti p-d 22–23; maakohtu 20.12.2024 otsus 2-24-662/26.

Auto maksis 6500 eurot. Pärast ostu tuli korduvalt õli lisada. Asjatundjate hinnangul oli konkreetse auto õlikulu 1,75 liitrit 1000 km kohta, võrreldes selle mootori puhul hinnangus kasutatud normiga 0,5 liitrit 1000 km kohta.

Müüja väitis, et suurem õlikulu on mootori eripära või tüüpviga. Kohus leidis, et tüüpvigade võimalik esinemine ei muuda konkreetset tõsist puudust automaatselt kokkulepitud omaduseks. Tõendid näitasid pikaajalist, juba müügihetkel olemas olnud probleemi.

Ostja teavitas müüjat ja ootas lahendusettepanekut. Müüja ei vastanud.

Tulemus: ringkonnakohus jättis jõusse 8150,74 euro väljamõistmise, mis hõlmas 6500 euro ostuhinda, kahjuhüvitist ja viivist. 74,04 euro kahju ja 2,79 euro viivise nõue jäi rahuldamata.

Sinu jaoks: sa ei pea ootama mootori täielikku purunemist. Ka tõendatud ülemäärane õlikulu ja sellest tulenev suur remondivajadus võivad olla müüja vastutuse aluseks.

11. Mootor purunes kahe päevaga: ostja 8770-eurone nõue jäi rahuldamata

Müüja: eraisik. Ostja: eraisik.

Tartu Maakohtu 29.04.2024 otsus 2-23-12455/24, eriti p-d 29–40.

Ostja maksis auto eest 15 500 eurot. Kaks päeva hiljem hakkas mootor koputama ja suitsema. Ostja tellis uuringud ning nõudis asendusmootori, paigalduse, transpordi ja muude kulude hüvitamist.

Auto oli umbes kümneaastane ja läbisõiduga ligikaudu 270 000 km. Kuigi ostja esitas ka varasema ebakvaliteetse remondi kohta arvamuse, ei pidanud kohus lepingutingimustele mittevastavust tõendatuks, arvestades muu hulgas vanust, kasutusmahtu ja rikke kiire tekkimise kohta antud hinnanguid.

Lisaks ei olnud ostja esitanud müüjale nõuet autot parandada ega andnud selleks võimalust. Müüja palvet saada lisatõendeid ei saanud pidada üheseks remondist keeldumiseks.

Tulemus: 8770-eurone nõue ja viivisenõue jäeti rahuldamata. Ostjalt mõisteti müüjale välja 2972,20 eurot menetluskulusid.

Sinu jaoks: isegi kahepäevane ajavahemik ei taga võitu. See on konkreetne maakohtu tõendihinnang, mitte üldreegel, et suure läbisõiduga auto müüja kunagi ei vastuta.

12. Mootoririke ühe kuu ja 20 päeva järel: töökoja seletus ei tõendanud piisavalt müügieelset puudust

Müüja: eraisik. Ostja: eraisik.

Tallinna Ringkonnakohtu 04.01.2022 määrus 2-20-3683/30, eriti p-d 27–29.

Ostja väitel jooksis mootor kokku ligikaudu ühe kuu ja 20 päeva pärast ostu. Ta tugines töökoja seletusele pihustiprobleemi ja mootori sisemise kulumise kohta ning nõudis 1944 eurot remondikulu või hinnaalandusena.

Kohtu hinnangul ei selgitanud tõend piisavalt, milline kahjustus tingis mootori vahetamise ning kas selle põhjus oli olemas üleandmisel. Samuti jäi tõendamata, miks polnud tegemist kümneaastase auto tavapärase kulumisega.

Ostja lasi puudused kõrvaldada enne müüja teavitamist. Müüjale saadeti nõue umbes kuu pärast remonti.

Tulemus: maakohtus jäi 1944-eurone nõue rahuldamata. Ringkonnakohus keeldus apellatsiooni menetlusse võtmast, kuna lihtmenetluse otsuses ei tuvastatud selleks nõutavat selget olulist viga.

Sinu jaoks: remondiarve ja üldsõnaline seletus „mootor oli kulunud” ei pruugi tõendada eraisikust müüja vastutust.

13. Keevitusega remonditud mootor: puudus oli tõendatud, aga ostja kaotas teatamise tõttu

Müüja: eraisik. Ostja: eraisik.

Riigikohtu 15.11.2017 otsus 2-15-18987/26, eriti p-d 11–14; hilisem Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2018 otsus 2-15-18987/31, eriti p-d 30–41.

Auto müüdi 6000 euro eest väga heas tehnilises seisukorras olevana. Hiljem selgus, et mootori nukkvõlli kinnituspukk oli taastatud keevitusega.

Riigikohus saatis asja uuele arutamisele: kohtud pidid hindama auto kokkulepitud kvaliteeti, mitte üksnes seda, kas selline remondimeetod on praktikas kasutatav.

Uuel arutamisel leiti, et auto ei vastanud kuulutuses lubatud väga heale seisukorrale ja tegemist oli varjatud puudusega. Kuid ostja ei tõendanud õigeaegset teavitamist. Samuti ei tõendatud, et müüja teadis puudusest, mis oleks võimaldanud teatamise puudulikkusest hoolimata sellele tugineda.

Tulemus: 6164,50-eurone nõue jäi rahuldamata. Ostja pidi hüvitama 1650 eurot maakohtu ning 960 eurot apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulusid, lisaks viivise.

Sinu jaoks: ka tõendatud varjatud puudusega vaidluse võib kaotada menetluseelse käitumise tõttu.

14. Auto müüdi ettevõtte vahendusel, kuid müüja jäi eraisikuks; hilisema mootoririkke põhjustas ostja

Müüja: eraisik. Vahendaja: ettevõte. Auto soetati liisinguga.

Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2020 otsus 2-18-4406/65, eriti p-d 44–55.

Auto maksis 13 990 eurot. Varsti ilmnes käivitamisprobleem, mille kõrvaldamist vahendaja pikalt üritas. Hiljem jooksis mootor kokku ning ostja nõudis ostuhinda või sama summat kahjuhüvitisena.

Kohus arvestas, et ostja oli autoga läbinud ligikaudu 55 000 km. Tõendamata jäi, et algne käivitamisprobleem põhjustas mootori kokkujooksmise. Ostja oli teadlik õlilekkest ja kiirest remondivajadusest, kuid jätkas kasutamist. Kohtu hinnangul põhjustas hilisema kasutuskõlbmatuse ostja enda tegevus või tegevusetus.

Tulemus: 13 990 euro tagastamise või alternatiivse kahjuhüvitise ning 360 euro õigusabikulu nõue jäi rahuldamata. Apellatsioonimenetluses mõisteti ostjalt välja 1665 eurot menetluskulusid.

Sinu jaoks: ettevõtte müügiplats või vahendus ei tähenda tingimata, et lepinguline müüja oli ettevõte. Samuti võib ostja hilisem käitumine eraldada lõpliku mootoririkke algsest probleemist.

15. Auto seiskus kohe ostupäeval: müüja vastutas, kuid mootori vahetamise kulud jäid tõendamata

Müüja: eraisik. Ostja: ettevõte — tarbijalemüük ei olnud.

Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2024 otsus 2-22-14574/41, eriti p-d 8–20.

Auto ei käivitunud enam juba mõne kilomeetri järel. Hiljem ilmnesid temperatuuri- ja seiskumisprobleemid. Ostja lasi mootori vahetada ning nõudis koos teiste kuludega 4539,69 eurot.

Ringkonnakohus leidis, et auto ei vastanud lepingule ja puudus oli olemas üleandmisel. Müüja oli vastutuse ning kulude kandmise selgelt tagasi lükanud, mistõttu eraldi täiendavat tähtaega polnud vaja.

Kuid ostja ei esitanud piisavat asjatundjahinnangut, mis tõendanuks kogu mootori vahetamise ja nõutud remondimahu vajalikkust. Fotod ei asendanud seda.

Tulemus: müüjalt mõisteti välja ainult 298,79 eurot: 270 eurot treilerikulu ja 28,79 eurot kohtueelset õigusabi. 4240,90 euro ulatuses jäi hagi rahuldamata.

Sinu jaoks: müüja vastutus ja põhjendatud remondikulu suurus tuleb eraldi tõendada.

16. Kohe ilmnenud mootoriprobleem: ostja ei tõendanud selle olemasolu üleandmisel ega võimaldanud parandamist

Müüja: eraisik. Ostja: ettevõte — tarbijalemüük ei olnud.

Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2024 otsus 2-22-6170/59, eriti p-d 9–12.

Ettevõte ostis auto 3100 euro eest. Tehnilised probleemid ilmnesid vahetult pärast ostu ning ostja nõudis taganemise tõttu ostuhinda ja 614,49 eurot kahjuhüvitist.

Kohtulik ekspertiis ei kinnitanud, et mootor vajas tervikuna vahetamist. Mootori mehaaniline osa oli küll kulunud, kuid ilmnenud rikke kõrvaldamiseks tuli parandada toitesüsteemi. Samuti ei tõendatud piisavalt, et kasutamist takistav puudus oli olemas auto üleandmisel.

Lisaks polnud müüjale antud võimalust kõrvaldatavat puudust parandada.

Tulemus: ostuhinna ja kahjuhüvitise nõuded jäid rahuldamata. Ostjalt mõisteti apellatsioonimenetluses müüjale välja 976 eurot menetluskulusid ja viivis.

Sinu jaoks: ettevõtte nimele ostmine jätab ostja ilma tarbijalemüügi tõendamiseeldusest; kohene probleem üksi ei täida kõiki taganemise eeldusi.

4. Mida need juhtumid koos näitavad?

4.1. Kuu ajaga ilmnenud rike on oluline tõend, mitte automaatne võit

Kohtud on tunnustanud müüja vastutust mõne päevaga või nädalaga ilmnenud puuduste korral. Kuid ostja on ka kahepäevase rikke puhul kaotanud.

Seega pole olemas reeglit „mootor purunes 30 päeva jooksul — müüja maksab”. Ajavahemikku hinnatakse koos kahjustuse iseloomu, auto seisundi, müüja lubaduste ja tõenditega. Võrdle 2-20-13495/48 ning 2-23-12455/24.

4.2. „Kasutatud”, „vana” ja „suur läbisõit” ei lahenda vaidlust üksi

Vanus ja läbisõit mõjutavad põhjendatud kvaliteediootust. Kuid need ei muuda ebakvaliteetset remonti või pikaajalist õlituseta kasutamist automaatselt tavapäraseks kulumiseks.

Puuduse tehniline põhjus on sageli tähtsam kui selle üldnimetus. Mootori kulumine võib olla normaalne; samalaadne kahjustus võib aga tuleneda ebatavalisest hooldamatusest. Seda eristust näitavad 2-17-3306/27 ja 2-14-37663/54.

4.3. Tehnoülevaatus ei ole üldine tõend mootori puudusteta seisundi kohta

Varjatud mootorisisene viga võib jääda tehnoülevaatusel avastamata. Samas võib ülevaatus olla oluline konkreetse rikke tekkimise aja hindamisel, kui ekspert selgitab, et sellise rikkega poleks kontrolli läbimine olnud võimalik.

Seega pole õiged kumbki äärmus: ei „ülevaatus vabastab müüja” ega „ülevaatus ei loe üldse”. Võrdle 2-20-13495/48, p-d 50–52, ning 2-22-6170/59, p 10.

4.4. Müüja teadmatus ja müüja vastutus on erinevad küsimused

Müüja väide „mina sõitsin ja kõik töötas” ei lükka iseenesest ümber tõendatud üleandmisel olemas olnud puudust. Samas ei teki vastutus üksnes seetõttu, et ostja on kindel müüja süüs.

Müüja teadmine loeb eriti varjamise, vastutuse piirangute ja hilise teatamise puhul. Seda vahet näitavad 2-20-13495/48, p 53, ning 2-15-18987/31, p-d 38–40.

4.5. Remondist keeldumine ja lisateabe küsimine pole sama

Kui müüja ütleb selgelt, et ta ei vastuta ega osale parandamises, võib edasine tähtaja andmine olla mõttetu. Kui müüja küsib põhjendatult diagnostikat või soovib autot kontrollida, ei saa seda automaatselt keeldumiseks lugeda.

Võrdle 2-20-1903/24, p 14, ja 2-23-12455/24, p-d 37–39.

4.6. Kohtupraktikas jääb kaalutlusruumi

Eriti detailidest sõltuvad:

• kas kahjustus ületab kasutatud auto puhul ootuspärase kulumise;
• kas eksperdihinnang tõendab kahjustuse tekkimise aega;
• kas müüja pakkus tegelikult nõuetekohast parandamist;
• kas kogu mootori vahetamine oli vajalik;
• kas taganemine oli põhjendatud kohe või alles pärast parandamisvõimalust;
• kas ostja suurendas kahjustust edasise sõitmisega.

Riigikohtu üldised põhimõtted on kaalukamad kui ühe maakohtu konkreetne tõendihinnang. Esitatud juhtumite põhjal ei saa arvutada sinu vaidluse võiduprotsenti.

5. Mida soovitan sul nüüd teha?

1. Peata kahjustust suurendav kasutamine

Kui mootor on rikkis või töökoda on keelanud käivitamise, ära jätka katsetamist ega sõitmist. Ostja põhjustatud lisakahju võib jääda tema kanda. Alus: VÕS § 139 lg-d 1–2; praktiline näide on 2-18-4406/65.

2. Teata müüjale kohe kirjalikult

Lisa ostukuupäev, rikke ilmnemise kuupäev, ostu- ja rikkepäeva läbisõit ning sümptomid. Tarbijana pead puudusest teatama kahe kuu jooksul teadasaamisest; eraisikutevahelises müügis mõistliku aja jooksul. Need on teatamise tähtajad, mitte soovitus oodata. Alus: VÕS § 220 lg-d 1 ja 3.

3. Esita selge nõue ja võimalda kontrollimist

Kirjuta, et nõuad puuduse kõrvaldamist müüja kulul, ning teata auto asukoht. Palu müüjal pakkuda kontrollimise ja remondi korraldus. Vastavalt olukorrale määra mõistlik tähtaeg; kõigile mootoririketele sobivat ühtset remonditähtaega pole.

Ettevõtja peab kirjalikule tarbijakaebusele vastama üldjuhul 15 päeva jooksul. See ei tähenda, et iga keerukas mootoriremont peab 15 päevaga valmis olema. Alus: TKS § 24 lg-d 5–7.

4. Säilita tehnilised ja tehingutõendid

Hoia alles:

• müügileping, maksetõend ja kuulutus;
• müüja kinnitused ning kogu kirjavahetus;
• hooldusajalugu;
• diagnostika, veakoodid, fotod ja läbisõidunäidud;
• rikkis mootor ning olulised kahjustunud detailid;
• tööde pakkumised, arved ja selgitused.

Kui mootor tuleb avada, lepi enne võimaluse korral müüjaga kokku kontrollimise ja dokumenteerimise kord. Vana mootori äraviskamine või auto edasimüük võib hilisema tõendamise oluliselt raskendada.

5. Küsi töökojalt sisuline kirjalik hinnang

Eriti eraisikust müüja vastu peaks hinnang võimaluse korral vastama: kas selline kahjustus võis tekkida sinu kuuajalise kasutamise jooksul või pidi selle põhjus olemas olema juba varem?

Ettevõtjalt tarbijana ostes ei pea sa võtma enda peale müüja tõendamiskoormust. Kuid usaldusväärne diagnostika aitab näidata puuduse olemasolu ja põhjendatud lahendust. Tarbijavaidluste komisjon ise ekspertiise ei telli ega tasu nende eest.

6. Vali vaidluse lahendamise tee

• Ettevõtjast müüja ja tarbijast ostja: pärast kirjalikku pöördumist võid kasutada tarbijavaidluste komisjoni või pöörduda kohtusse.
• Eraisikust müüja: komisjon eraisikutevahelist vaidlust ei lahenda; kokkuleppe puudumisel tuleb üldjuhul pöörduda maakohtusse.
• Komisjoni menetlus on tasuta, kuid otsus pole sundtäidetav. Kui müüja seda ei järgi, võib vaja minna kohtumenetlust. Alus: TKS § 24 lg 9, § 40 lg 3 ja § 60 lg-d 1–2; TTJA selgitused komisjoni menetluse kohta.

Ära aja teatamistähtaega segamini aegumisega: lepingulise nõude üldine aegumistähtaeg on kolm aastat ning müüdud asja puudusest tuleneva nõude aegumine algab üldjuhul üleandmisest. Alus: TsÜS § 146 lg 1 ja VÕS § 227 lg 1. Eraisikutevahelises müügis tuleb taganemisavaldus teha ka mõistliku aja jooksul; praeguses tarbijalemüügis seda eraldi piirangut ei kohaldata: VÕS § 118 lg 1 ja § 223 lg 6.

Lühike näidis esimeseks teateks

Ostsin Teilt [kuupäev] kasutatud auto. [Kuupäev] ilmnes mootoririke: [sümptomid]. Auto läbisõit ostmisel oli [näit] ja rikke ilmnemisel [näit]. Auto asub [asukoht] ning seda praegu ei kasutata.

Teatan lepingutingimustele mittevastavusest ja nõuan puuduse kõrvaldamist Teie kulul. Palun teatage kirjalikult, kuidas korraldate auto kontrollimise ja võimaliku remondi. Võimaldan auto ülevaatamist. Lisan olemasoleva diagnostika ning säilitan rikkis detailid.

Kokkuvõte sinu olukorra kohta

Kui ostsid ettevõtjalt tarbijana ja mootor läks kuu pärast katki, on sinu õiguslik positsioon üldjuhul tugev: lepingutingimustele mittevastavuse müügieelset olemasolu eeldatakse. See ei vabasta siiski vajadusest näidata tegelikku puudust ja säilitada tõendid.

Kui ostsid eraisikult, võib samuti maksta müüja, kuid sul on tavaliselt vaja tehnilist tõendit rikke ostueelse põhjuse kohta.

Täpsema hinnangu jaoks on vaja teada müüja staatust, ostukuupäeva, auto vanust ja läbisõitu, müügikuulutuse lubadusi, töökoja diagnoosi ning seda, kas oled müüjat juba teavitanud või remonti tellinud.