Solvangute eest määratud kahjutasud

Lühivastus

Jah, Facebookis põhjendamatult „petiseks“ nimetamine võib anda õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitist. See ei tähenda siiski automaatset õigust kindlale summale: kohus vaatab kogu postitust, süüdistuse faktilist alust, väljendusviisi, avaldamise eesmärki ja ulatust.

Uuritud Eesti kohtuasjades on „petise“, „petturi“ ja sarnaste süüdistuste eest määratud näiteks 300, 400, 600, 750, 1000 ja 2000 eurot. Need pole tariifid ega hüvitise alam- või ülempiirid. Mõnes teises asjas on ka üsna jäme väljend jäänud hüvitiseta, sest konkreetses kontekstis peeti seda õiguspäraseks kriitikaks.

Kohtukulud võivad olla hüvitisest palju suuremad. Näiteks:

• 300-eurosele hüvitisele lisandus ühes asjas 2678,50 eurot menetluskulusid;
• 2000-eurosele hüvitisele lisandus 3225 eurot menetluskulude hüvitamist;
• ebaõnnestunud hagi puhul tuli hagejal teises asjas tasuda vastaspoolele 10 047,44 eurot menetluskulusid.

Allpool eristan hüvitist, menetluskulusid, kohtueelset õigusabi ja viivist.

Oluline piirang: kohtulahend näitab, mida kohus välja mõistis, mitte tingimata seda, mida inimene tegelikult ära maksis. Tegelikku tasumist, kõiki oma advokaadile makstud summasid ja võimalikke täitekulusid lahenditest üldjuhul ei selgu. Kõigi maakohtuotsuste jõustumine pole samuti eraldi tõendatud. Lähtun Eesti õigusest seisuga 5.10.2026 ning märgin ära leitud edasikaebuste tulemused.

1. Millal solvang annab õiguse hüvitisele?

Faktiväide ja väärtushinnang on erinevad

Faktiväide kirjeldab kontrollitavat asjaolu: näiteks „ta võttis minu raha ega andnud lubatud kaupa“ või „ta tühjendas teise inimese pangakonto“. Teise inimese au teotava faktiväite avaldaja peab üldjuhul tõendama selle tõelevastavust. Õigustatud huvi ja piisavalt hoolikas asjaolude kontrollimine võivad samuti avaldamise õigusvastasuse välistada. Aluseks on VÕS § 1047 lg-d 1–3.

Väärtushinnang väljendab hinnangut inimesele või tema käitumisele: näiteks „ni**ik“, „jõletis“ või teatavas kontekstis „petis“. Hinnangu tõesust ei saa samal viisil tõendada, kuid sellel peab olema mõistlik põhjendus ning väljendusviis ei tohi olla põhjendamatult alandav. Kohus kaalub ka sõnavabadust, avalikku huvi ning hinnangu ajendit. Aluseks on VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2.

„Petis“ ei kuulu alati ühte ja samasse kategooriasse. Üldine sildistamine võib olla väärtushinnang; konkreetse rahavaidluse kirjelduses võib sama sõna sisaldada kontrollitavat süüdistust. Sellest sõltub muu hulgas, kas saab nõuda väite ümberlükkamist.

Solvumisest üksi ei piisa, kuid hingelist kahju ei pea eurodes tõendama

Hageja peab tõendama nõude aluseks olevad asjaolud: mida avaldati, kelle kohta ja kes avaldas. Seejärel tuleb hinnata rikkumise õigusvastasust ning vastutuse teisi eeldusi. Õiguslik alus on eelkõige VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1050 lg 1.

Kui vastutus õigusvastase isikuõiguse rikkumise eest on tuvastatud, tuleb maksta mõistlik rahasumma. Hageja ei pea siis eraldi tõendama hingelise valu rahalist suurust ega tingimata tervisekahjustust. Hüvitise suurust mõjutavad aga tõendatud tagajärjed, rikkumise raskus ja ulatus ning avaldaja hilisem käitumine. Seda näevad ette VÕS § 134 lg-d 2, 5 ja 6.

Riigikohus rõhutas seda 23.03.2023 otsuses 2-21-5449/19, p 15: vabandamine võib vähendada hüvitist, kuid ei kõrvalda automaatselt rahalise hüvitamise kohustust. Selle asja hilisem tulemus oli 500-eurone hüvitis, mida käsitlen allpool.

2. Summade kiirülevaade

See on valik allpool põhjalikumalt käsitletud asjadest. Kogusummad ei sisalda hiljem kogunevat viivist ega maksja enda advokaadikulu.

3. „Petiseks“, „petturiks“, „kelmiks“ või „vargaks“ nimetamise juhtumid

1. Facebookis „petis ja kelm“: 300 € hüvitist, koos kuludega 650 €

Pärnu Maakohtu 01.10.2020 otsus 2-19-19240/64, p-d 1–3.

Pärast Facebooki suhtluse katkemist avaldas kostja teise inimese nime ja fotoga postituse, nimetades teda petiseks ja kelmiks ning süüdistades raha laenamises ja ähvardamises. Hageja pidas süüdistusi väljamõeldisteks ning palus hüvitist kohtu äranägemisel, hinnates sobivaks umbes 3500 eurot.

Tegemist oli tagaseljaotsusega: kostja ei vastanud hagile ning hageja faktilised väited loeti menetlusreeglite kohaselt omaksvõetuks. Seetõttu pole see sama kaaluga näide kui põhjalikult vaieldud tõendivaidlus.

Kohus määras 300 eurot, arvestades muu hulgas postituse piiratud kestust ja lugejaskonda. Menetluskuludest mõisteti välja 350 eurot, kokku 650 eurot. Näide kinnitab hüvitise võimalust, kuid mitte seda, et iga „petise“ eest peab maksma 300 eurot.

2. „Labane petis“, „petis ja kelm“ ning pangakontode tühjendamine: kahe inimese peale 3442 €

Tartu Maakohtu 02.11.2021 otsus 2-21-3574/20, p-d 11–20.

Kostja avaldas internetis ühe inimese kohta „labane petis“ ning süüdistas kahte inimest dementsete vanavanemate pangakontode tühjendamises. Mõlemad hagejad palusid kohtul määrata hüvitise; istungil pidasid nad sobivaks 2000 eurot kummalegi.

Kohus eristas põhjendamata halvustavaid hinnanguid konkreetsest kontode tühjendamise süüdistusest. Viimase tõelevastavust ei tõendatud. Samas ei loetud kõiki kommentaarides kasutatud halvustusi piisavalt selgelt konkreetse hageja kohta käivaks.

Ühele hagejale määrati 1000 eurot, teisele 700 eurot. Lisaks mõisteti nende kasuks välja 1742 eurot menetluskulusid: kokku 3442 eurot, millele lisandus viivis.

Oluline erinevus lihtsast sõimusõnast: siin lisandus petiseks nimetamisele raske ja konkreetne varalise ärakasutamise süüdistus.

3. Facebooki „petis“ koos narkoäri, autovarguse ja informaatoriks olemise süüdistustega: 1000 €

Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2022 otsus 2-20-12279/31, p-d 11.2–11.4.

Isikliku konflikti taustal avaldati hageja nimi ja foto koos süüdistustega salajases narkoäris, autode varastamises ja politsei informaatoriks olemises; teda nimetati ka salakavalaks ja ahneks petiseks. Postitust jagati tõendatult 308 korda.

Maakohus oli määranud 2000 eurot, kuid ringkonnakohus vähendas hüvitise 1000 eurole. Süüdistused jäid õigusvastaseks, kuid nende tegelikku levikut ei saanud arvutada lihtsalt jagamiste arvu korrutamisel jagajate sõprade arvuga. Arvestati ka postituse eemaldamist ja uute samalaadsete rikkumiste puudumist.

Lisaks tuli valeandmed Facebookis ümber lükata. Maakohtu menetluskulud jäid kostjale, apellatsioonikulud poolte endi kanda. Hüvitatavate maakohtukulude lõplik summa sellest lahendist ei selgu, mistõttu täielikku kogusummat ei saa nimetada.

4. Foorumi „petis“, „kelm“, „varas“ ja „psühhopaat“ pärast kaotatud palgavaidlust: 2572 €

Harju Maakohtu 12.01.2023 otsus 2-22-7217/29, p-d 6.1–7.

Kostja süüdistas hagejat merendusfoorumis ja kolmandatele saadetud e-kirjas palga maksmata jätmises, nimetades teda petiseks, kelmiks, vargaks ja psühhopaadiks. Varasemas kohtuvaidluses oli aga juba leitud, et töösuhet ei olnud, ning tasunõue oli jäänud rahuldamata.

Selles konkreetses palgavaidluse kontekstis käsitles kohus „petist“, „kelmi“ ja „varast“ faktiväidetena, „psühhopaati“ ebakohase väärtushinnanguna. Kõigi üldises loetelus kasutatud halvustuste seost hagejaga siiski ei tuvastatud.

Hageja pidas sobivaks 3000 eurot, kuid palus summat kohtu äranägemisel. Kohus määras 600 eurot ning 1972 eurot menetluskulusid: kokku 2572 eurot, lisaks viivis.

See näitab, miks sõna „petis“ õiguslikku tähendust ei saa otsustada ilma süüdistuse taustata.

5. Facebooki „ohtlik petis“, „saripettur“, „vanakuradi vanaema“: 400 €, kuid hageja jäi majanduslikult miinusesse

Tartu Maakohtu 08.05.2026 otsus 2-24-19523/14, p-d 8.2–8.3 ja 11–14.

Perekondliku varakonflikti järel avaldati Facebookis postitus mitme halvustava nimetusega. Kohus leidis, et hinnangud olid põhjendamata, mõnitavad ja ebakohased.

Hageja nõudis kindlat 5000 eurot. Kohus määras 400 eurot, sest nõutud summa ei olnud rikkumise intensiivsusega proportsionaalne.

Kulude seisukohalt oli tulemus eriti õpetlik:

• hageja riigilõiv oli 560 eurot;
• kostjalt hüvitati sellest ainult 44,80 eurot;
• hageja enda kanda jäi 515,20 eurot.

Kostjalt välja mõistetud summa oli seega 444,80 eurot, kuid hageja arvestuslik tulemus pärast enda kanda jäänud lõivu oli −115,20 eurot.

Õigusvastase solvangu tuvastamine ei taga majanduslikult kasulikku kohtuvaidlust, eriti kui esitatakse liiga suur kindlasummaline nõue.

6. Facebookis „võlglane“ ja „pettur“, kuigi leping oli ettevõtete vahel: 750 € + 930 € kohtueelset õigusabi

Harju Maakohtu 26.06.2026 otsus 2-25-18522/26, p-d 14.1–14.2, 21 ja 29–47.

Ahjutööde vaidluses avaldati korduvalt postitusi, milles füüsilist isikut nimetati võlglaseks ja petturiks ning lisati tema foto. Tegelik töövõtuleping oli aga kahe ettevõtte vahel; vaieldi töö puuduste ja tasumise üle.

Kohus leidis, et postitused jätsid eksliku mulje inimese isiklikust võlast. „Võlglase“ väide oli ebaõige faktiväide ning petturiks hindamisel puudus mõistlik alus. Korduvus, suurtes gruppides avaldamine ja kahetsuse puudumine suurendasid rikkumise kaalu.

Määrati:

• 750 eurot mittevaralist hüvitist;
• 930 eurot varalist kahju põhjendatud kohtueelsete advokaadikuludena.

Kokku 1680 eurot enne kohtumenetluse kulusid. Menetluskulud jäid samuti kostjale, kuid nende summa pidi selguma hiljem.

Ettevõtte võlavaidlus ei õigusta automaatselt selle esindaja isiklikult petturiks nimetamist.

7. „President andis teenetemärgi petisele“ ja muud süüdistused: 2000 €, koos kulude netohüvitisega 5225 €

Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2019 otsus 2-18-17361/40, p-d 17–27.

Avaliku kampaania kõneisikut nimetati petiseks, tema tegevust tarbijate petmiseks ja ajupesuks ning teda võrreldi lasteahistajaga. Kostja põhjendas avaldusi kampaania eksitavuse ja poliitilise sõnavabadusega.

Kohus leidis, et isegi kampaania tähenduse võimalik ebaselgus ei õigustanud kõneisiku sellist sildistamist. Poliitikuks olemine ei andnud piiramatut õigust teist inimest alandada.

2000-eurone hüvitis jäi jõusse. Seevastu hinnangute ümberlükkamise nõue ei rahuldunud, sest tegemist oli väärtushinnangutega, mitte ümberlükatavate faktiväidetega.

Menetluskulud jaotati 75%/25%; vastastikuste kuluhüvitiste arvestamise järel tuli kostjal tasuda hagejale 3225 eurot. Hüvitis ja kulude netohüvitis kokku olid 5225 eurot, lisaks viivis ning kummagi enda hüvitamata kulud.

8. „Petis tegutseb jälle!!!“: rahalist hüvitist ei määratud, sest seda enam ei nõutud

Riigikohtu 28.04.2021 otsus 2-18-17980/127, p-d 1 ja 17–22; sellele eelnenud Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2020 otsus 2-18-17980/94.

Avalikus Facebooki postituses hoiatati inimesele raha kandmise eest ning väideti, et ta ei olnud seotud rahvakampaaniaga. Teksti ja pildi koosmõjust tekkis kaudne faktiväide kampaaniaga seose puudumise kohta.

Hageja oli algul küsinud ka kahjuhüvitist, kuid hiljem jätnud alles ainult ümberlükkamise nõude. Seetõttu ei tõenda hüvitise puudumine selles asjas, et „petiseks“ nimetamine ei võiks hüvitist õigustada.

Madalamates astmetes peeti „petist“ ebakohaseks väärtushinnanguks. Riigikohus kontrollis kassatsioonis kampaaniaga seotuse faktiväidet ning jättis ümberlükkamiskohustuse jõusse.

Madalamate astmete kulud jäid poolte endi kanda. Riigikohtus mõisteti kostjalt riigituludesse 421,20 eurot riigi õigusabi kulusid; kogu kulukoormus sellest summast ei selgu.

4. Muud solvangud, mille eest määrati hüvitis

9. „Supper-pupper staarl**u“: 300 € hüvitist, teadaolev summa koos kulude ja senise viivisega 3020,84 €

Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2022 otsus 2-20-17805/31, p-d 12–18 ja 20–28.

Sünnipäevapidu kajastanud veebiuudise alla kirjutati seksuaalselt alandav kommentaar. Kommentaari autor suri ning hagi esitati pärija vastu.

Maakohus oli hagi rahuldamata jätnud, kuid ringkonnakohus selgitas, et kahju hüvitamise rahaline kohustus võib pärijale üle minna. Kommentaar oli vulgaarne ja põhjendamatult alandav; avaliku elu tegelase sünnipäeva kajastamine ei andnud selleks õigust.

Hüvitis oli 300 eurot. Summa määramisel arvestati ka kommentaari eemaldamist, uudise lühiajalist tähelepanu ning asjaolu, et pärija ei olnud solvangu autor.

Lisaks määrati 2678,50 eurot menetluskulusid ja 42,34 eurot otsuseni arvestatud viivist. Kokku 3020,84 eurot, edasi viivised. See on ilmekas näide hüvitist ligi üheksa korda ületavatest menetluskuludest.

10. „Pöörane, justkui vaimse kiiksuga“: 200 €; „Mina teda ei usaldaks“ jäi lubatud kriitikaks

Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2020 otsus 2-19-11282/25, p-d 33–39.

Laste seksuaalkasvatuse koolitaja kohta kirjutati veebikommentaar, mis ühendas vaimse seisundi halvustamise hinnanguga „Mina teda ei usaldaks“.

Kohus eristas neid osi. Vaimsele seisundile suunatud halvustus oli ebakohane, kuid telesaate põhjal kujunenud usaldamatuse väljendamine oli teemakohane kriitiline arvamus.

Hageja pidas sobivaks vähemalt 700 eurot, kuid taotles hüvitist kohtu äranägemisel. Jõusse jäi 200 eurot, lisaks viivis. Ulatuslik maine hävitamine ja konkreetne saamata jäänud teenistus ei leidnud tõendamist.

Mõlema kohtuastme menetluskulud jäid kummagi enda kanda. Seega ei kaasnenud siin 200 euroga vastaspoole advokaadikulude hüvitamist, kuigi enda kulud võisid hüvitise ületada.

11. „Ni**ik tädi. Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma“: 75 € asemel 300 €

Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2021 otsus 2-20-5518/31, p-d 10–12.

Facebookis avaldati koolitajat kujutava video all kaks nimetatud lauset. Kostja väitis muu hulgas, et „ni**ik“ tähendas tema jaoks rumalukest.

Ringkonnakohus lähtus sellest, kuidas mõistlik lugeja väljendit mõistab, mitte autori hilisemast seletusest. Mõlemad laused tuli lugeda koos: teine omistas esimeses halvustatud inimese tegevusele raskeid tagajärgi.

Maakohtu määratud 75 eurot peeti ilmselgelt sümboolseks ning hüvitis tõsteti 300 eurole, lisaks viivis. Arvestati muu hulgas kommentaari umbes kaheaastast kättesaadavust.

Mõlema astme menetluskulud jäid kostjale, kuid nende rahalist suurust selles otsuses ei määratud. Kogusumma koos kuludega on seetõttu teadmata.

12. „Kohutav jõletis! Kas ta on süüdimatu ja peast soe…“: 300 € + 2042 € kulusid

Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus 2-19-15896/56, p-d 11–21.

Facebooki grupis halvustati koolitajat ning vormistati osa solvanguid küsimusena. Maakohus määras 200 eurot, kuid ei pidanud kõiki väljendeid õigusvastaseks.

Ringkonnakohus hindas sõnu koos. „Peast soe“ võib mõnes olukorras olla leebe tögamine, kuid koos „kohutava jõletise“ ja „süüdimatuga“ oli tegemist alandava hinnanguga vaimsele seisundile. Küsimuse vorm ei kõrvaldanud vastutust.

Hüvitis tõsteti 300 eurole ja kõik menetluskulud jäeti kostjale. Hilisem 02.02.2022 määrus 2-19-15896/68, p-d 9.1–9.3, jättis hüvitatavaks 2042 eurot menetluskulusid.

Kokku 2342 eurot, lisaks viivised. Hageja ei saanud siiski kõiki oma õigusabikulusid tagasi, sest ühe kohtuastme kulunimekiri jäi õigel ajal esitamata.

13. „P**ofiilidel on ka omad õigused!“: 600 € + 1960 € kulusid

Harju Maakohtu 01.07.2022 otsus 2-21-19989/20, p-d 7.1–7.3.

Koolitajat puudutava uudise all avaldati nimetatud kommentaar. Kostja väitis, et see oli üldine tähelepanek või vastus teisele kommentaatorile.

Kohus leidis, et artikli kontekstis sai mõistlik lugeja aru, et sildistus käis koolitaja kohta. P**ofiilina kujutamiseks puudus alus. Arvestati avaldamist üleriigilises portaalis, samuti tervise ja kutsetegevuse kohta esitatud tõendeid ning tegeliku vabanduse puudumist.

Hageja pidas sobivaks vähemalt 2000 eurot, kuid palus summa kohtu äranägemisel. Kohus määras 600 eurot ja 1960 eurot menetluskulusid: kokku 2560 eurot, lisaks viivised.

Näide rõhutab, et nime puudumine kommentaarist ei välista vastutust, kui kontekst teeb adressaadi arusaadavaks.

14. „Rahakott on kahe jala vahel“: pärast Riigikohtu sekkumist 500 €

Riigikohtu 23.03.2023 otsus 2-21-5449/19, p-d 10–15, ning Harju Maakohtu 11.10.2023 uus otsus 2-21-5449/27, p-d 14–17.

Sünnipäevapidu kajastanud artikli all avaldatud väljendit käsitleti kaudse väitena, et inimese rahalised vahendid on seotud keha intiimse kasutamisega.

Esialgu jäeti hagi rahuldamata. Riigikohus tühistas mõlema madalama astme otsused: kohtud pidid õigesti hindama kaudset faktiväidet ning ei saanud hüvitist välistada lihtsalt vabanduse või raskete tagajärgede tõendamata jätmise tõttu.

Uuel arutamisel määras maakohus 500 eurot, lisaks viivis. Arvestati solvavat sisu ja avalikku levikut, kuid ka konkreetse ametialase kahju tõendamata jäämist ning kostja majanduslikku olukorda.

Menetluskulud jäid kostjale, nende lõplik summa pidi määratama eraldi. Seega ei ole teada täielik kuludega kogusumma.

15. „Inetu mees“ ja „Quasimodo“: 100 €, siiras vabandus vähendas summat

Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2022 otsus 2-22-3041/18, p-d 9–13.

Facebooki poliitilises arutelus mõnitati erakonnast lahkunud inimese välimust ning võrreldi teda kirjandustegelasega. Kostja vabandas kiiresti nii algses avaldamiskohas kui ka Facebooki grupis.

Maakohus oli jätnud hüvitise määramata ning mõistnud hagejalt välja 1800 eurot kostja kulusid. Ringkonnakohus muutis tulemust: välimuse mõnitamine oli ebakohane, kuid siiras vabandus vähendas mõistlikku hüvitist.

Määrati 100 eurot ja 5,94 eurot otsuseni viivist. Hageja 384-eurone kohtueelse õigusabi nõue jäi rahuldamata, sest tegelikku väljaminekut ei tõendatud.

Varasem 1800-eurone kulukohustus tühistati ja mõlema astme kulud jäid poolte endi kanda. Teadaolev väljamõistetud summa oli 105,94 eurot, lisaks edasine viivis.

16. Ropp perekonnanime moonutamine Facebookis: 200 €, koos lõivude ja senise viivisega 874,93 €

Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2022 otsus 2-20-13076/21, p-d 8.3–8.7, 11.2 ja 13–14.

Facebooki postituses nimetati inimest kaks korda tema perekonnanime suguelundile viitava ropu moonutusega. Kohus ei pidanud seda lubatud satiiriks ega tema tegevuse põhjendatud kriitikaks.

Avaliku elu tegelase staatus ei kohustanud sellist sõimu taluma. Samas oli tegelik tähelepanu postitusele piiratud: reageerijaid ja kommenteerijaid oli vähe ning tegemist ei olnud korduva teotamisega.

Määrati 200 eurot, 24,93 eurot otsuseni viivist ja 650 eurot riigilõivude hüvitamist: kokku 874,93 eurot, edasi viivised.

Muud õigusabikulud jäid poolte endi kanda, muu hulgas seetõttu, et hagi sisaldas ka teist, põhjendamatuks osutunud vaidlusosa. Kõigi kulude tagasisaamine ei ole isegi hüvitise saamisel automaatne.

5. Ka otse saadetud solvangud ja ahistamine võivad tuua hüvitise

17. Massilised SMS-id „kaval petis“, „vargad“, „vä**jas“ koos muu ahistamisega: 500 € kummalegi

Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2026 määrus 2-24-7367/65, p-d 14–17 ja 21–23.

Naabrite ehitustööde rahavaidluses saadeti massiliselt solvavaid sõnumeid ja e-kirju ning tehti öiseid kõnesid. Ühel korral tehti 29 kõnet 43 minuti jooksul. Tegevusega kaasnes ka muid häirivaid tegusid, sealhulgas vee kinnikeeramine.

Kohus rõhutas, et isegi võimalik õigus võlga nõuda ei õigusta sellist eraelu rikkumist. Jõusse jäi kolmeaastane suhtlemispiirang koos erandiga ühele e-posti suhtluskanalile.

Mõlemale kannatanule määrati 500 eurot, kokku 1000 eurot. Maakohtu kulud jäid poolte endi kanda ning ringkonnakohtus mõisteti välja 186 eurot kulusid: kokku 1186 eurot.

See ei ole 500 eurot ühe SMS-i või ühe solvangu eest. Hüvitis puudutas terviklikku pikaajalist ahistamist. Otse saadetud sõnumite puhul võib kaitstavaks õiguseks olla ka eraelu puutumatus, mitte ainult maine kolmandate isikute ees.

6. Millal hüvitist ei määratud või varasem hüvitis tühistati?

18. „Pa**kott“ Facebooki kalandusgrupis: 0 €, hagejale 2450 € vastaspoole kulusid

Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2022 otsus 2-21-760/27, p-d 47–55.

Kalandusgrupis arutati avaliku hobikalanduse eestkõneleja röövpüüki ning tema kohta kasutati nimetatud sõna. Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust, et kommentaar oli tõepoolest hageja kohta.

Väljend oli halvustav, kuid õigusvastasuse hindamisel arvestati kogu olukorda: hageja oli seadnud end eeskujuks, tema tegelik rikkumine oli tõendatud ja väärteokaristus jäi jõusse. Ta oli ka ise teisi samalaadsete sõnadega iseloomustanud.

Kohus jättis hüvitise määramata. Samuti ei hüvitatud nõutud 380 eurot kohtueelset õigusabi.

Hagejalt mõisteti välja 1430 eurot maakohtu ja 1020 eurot ringkonnakohtu kulusid, kokku 2450 eurot, lisaks tema enda kulud ja viivis.

See on kontekstipõhine erand, mitte üldine luba inimesi roppustega sõimata.

19. „Petab“, „laseb inimesed üle“, „vaadake seda klouni“: 0 €, füüsilisest isikust hagejale 1890,70 € netokulukohustus

Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2022 otsus 2-20-11550/82, p-d 39–43 ja 44–58.

Töötasu üle vaieldes avaldas kostja Facebooki gruppides, et ettevõte ja selle esindaja ei maksa raha, petavad ning lasevad inimesi üle. Esindaja foto juures kasutati ka sõna „kloun“.

Maakohus oli määranud 300 eurot, kuid ringkonnakohus tühistas hüvitise. Sõnumivahetus näitas, et kostja oli teinud tavaliselt tasustatavat ehitustööd ja talle keelduti maksmast. Sellest lähtuvad hinnangud olid põhjendatud; „klouni“ ei peetud konkreetses kontekstis sündsuse piire ületavaks.

Üks ebaõige väide politseile avalduse esitamise kohta tuli küll ümber lükata, kuid see ei õigustanud rahalist hüvitist.

Füüsilisest isikust hageja pidi pärast kulude tasaarvestamist maksma 1890,70 eurot; ettevõttest kaashageja 238,85 eurot, lisaks viivised. Näide näitab, kuidas tõendatud maksmata jätmine võib „petmise“ hinnangut õigustada.

20. „Väljapressimisele viitavad asjaolud“ nõudekirjas: 0 €, hagejale 10 047,44 € vastaspoole kulusid

Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2024 otsus 2-20-12495/48, p-d 18–20 ja 23–25.

Facebookis jagati pressiteadet, mis kritiseeris advokaadi saadetud kahjuhüvitise nõudekirju ning leidis neis väljapressimisele viitavaid asjaolusid. Advokaat nõudis ümberlükkamist ja mittevaralist hüvitist.

Pärast varasemat Riigikohtu menetlust oli maakohus määranud 350 eurot, kuid ringkonnakohus tühistas selle. Tegemist oli kutsetegevuse meetodite kriitikaga, mis tugines muu hulgas kostja enda saadud nõudekirjale ning oli osa avalikust debatist sõnavabaduse üle. See ei olnud pelgalt eraelu puudutav sisutu sõim.

Lõpptulemus selles ringkonnakohtuotsuses:

• mittevaraline hüvitis 0 eurot;
• hagejalt kostjale 10 047,44 eurot menetluskulusid;
• lisaks kulude viivis ja hageja enda kulud.

Sõnavabaduse kaalumisel arvestas kohus ka hüvitise ja menetluskulude kogumõju. Pelgalt väike nõutav hüvitis ei tee mitme kohtuastme vaidlust majanduslikult väikeseks.

21. Korteriühistu koosolekul väidetav ähvardajaks nimetamine: 0 €, sest avaldamine jäi tõendamata

Harju Maakohtu 06.11.2025 otsus 2-23-7418/28, p-d 26–36, 39 ja 44–45.

Hageja väitis, et koosolekul oli teine inimene öelnud tema kohta, et ta käis kostjat ja tema perekonda ähvardamas. Ta nõudis väite ümberlükkamist, mittevaralist hüvitist ning 768 eurot kohtueelseid kulusid.

Kostja eitas avaldust. Kolm tunnistajat seda ei kinnitanud ning koosoleku protokollis vastavat väidet ei olnud. Pingeline koosolek iseenesest ei tõendanud konkreetse lause ütlemist.

Kõik nõuded jäid rahuldamata: mittevaraline hüvitis 0 eurot, 768-eurone kulunõue samuti rahuldamata. Menetluskulud jäid hagejale, kuid nende rahaline suurus pidi määratama eraldi.

See ei tähenda, et ähvardajaks nimetamine oleks alati lubatud. Tulemus tulenes sellest, et nõude aluseks olev avaldamine jäi tõendamata.

22. Tööandjale varguse kahtlusest teatamine: 500 € + 244 € tühistati, lõpptulemus jäi lahtiseks

Riigikohtu 25.03.2026 otsus 2-24-5571/20, p-d 13–23.

Laojuht teatas tööandjale asjaoludest, mis tema hinnangul viitasid veokijuhi osalemisele vargusele kaasaaitamises. Kahtluse põhjendamiseks esitati turvakaamera videod. Veokijuht nõudis ümberlükkamist, mittevaralist hüvitist ja 244 eurot kohtueelset õigusabi.

Ringkonnakohus oli määranud 500 + 244 eurot, kuid Riigikohus tühistas hagi rahuldanud osa ja saatis asja uueks läbivaatamiseks. Seda ei saa nimetada ei lõplikuks 744-euroseks hüvitiseks ega lõplikuks nullhüvitiseks.

Riigikohus nõudis tegelikku huvide kaalumist: tööandja vara kaitset, töötaja teavitamiskohustust ning kahtluse põhjenduseks esitatud tõendeid. Kahtlusest õigustatud adressaadile teatamiseks ei pea alati olema kindlat veendumust kuriteo toimepanemises.

Oluline erinevus Facebooki avalikust sildistamisest: põhjendatud kahtluse edastamine inimesele, kellel on seda vaja teada, võib olla õigustatud.

7. Mida neist lahenditest ühiselt järeldada?

Ühe sõna jaoks pole kindlat „hinda“

Hüvitis ei ole „300 eurot iga solvangu eest“. Kohus hindab rikkumist tervikuna. Mitme sõna eest võib määrata ühe koondhüvitise; ühe raske süüdistuse eest võib hüvitis olla suurem kui mitme leebema halvustuse eest.

Uuritud juhtumites mõjutasid summat eelkõige:

• süüdistuse raskus ja faktiline alus;
• kas halvustati tegevust või inimest ennast;
• postituse korduvus ja kättesaadavuse kestus;
• tegelik ning võimalik lugejaskond;
• seos inimese kutsetegevusega;
• eemaldamine, parandamine ja siiras vabandus;
• kannatanu enda roll konflikti tekkimises;
• vajadus vältida edasisi rikkumisi.

Need tegurid seostuvad VÕS § 1046 lg-tega 1–2 ja § 134 lg-tega 5–6.

Avaliku elu tegelane peab taluma rohkem kriitikat, mitte piiramatut sõimu

Avalik roll suurendab tegevust puudutava kriitika talumise kohustust. See ei õigusta automaatselt põhjendamata seksuaalseid süüdistusi, välimuse mõnitamist ega alusetuid kuriteosüüdistusi.

Samuti ei muutu iga terav hinnang õigusvastaseks üksnes seetõttu, et see on ebameeldiv. Võrdlus kalandusjuhtumi ja „staarl**u“ juhtumiga näitab just tegevuskriitika ning isikliku alandamise eristamise tähtsust.

Vabandamine ja kustutamine aitavad, kuid ei anna automaatset vabastust

Kiire ja siiras vabandus võib hüvitist oluliselt vähendada. Ent kui hüvitamise kohustus on olemas, ei saa tänast õigust üldistada vanemate lahendite lausega, et „kohtumenetlus ise on piisav heastus“. Riigikohus selgitas seda otsuses 2-21-5449/19, p 15.

Hüvitise puudumisel tuleb alati küsida: miks?

Eespool oli vähemalt neli erinevat põhjust või olukorda:

1. hinnang peeti kontekstis õiguspäraseks;
2. avaldamine jäi tõendamata;
3. rahalist hüvitist enam ei nõutud;
4. varasem hüvitis tühistati ja asi saadeti uuesti arutamisele.

Neid tulemusi ei tohi ühtviisi kokku võtta väitega „solvangute eest kahjutasu ei saa“.

8. Mida see tähendab Facebookis „petiseks“ nimetamise puhul?

Nõue on tugevam, kui…

• postitusest on selgelt aru saada, et jutt käib Teist;
• „petiseks“ nimetamiseks puudub mõistlik faktiline alus;
• postitus sisaldab lisaks konkreetseid valesüüdistusi;
• see avaldati teistele inimestele nähtavalt, eriti suuremas grupis;
• avaldamine oli korduv või jäi pikalt kättesaadavaks;
• autor ei paranda väiteid ega eemalda postitust.

Sellises olukorras on hüvitisenõude esitamiseks arvestatav õiguslik alus. Selle hinnangu toetuseks on eespool mitu otsest Facebooki „petise“ või „petturi“ juhtumit.

Nõue on ebakindlam, kui…

• nimetuse aluseks on tõendatud tasumata töö, täitmata lubadus või muu asjakohane käitumine;
• tegu on sisulise ja faktiliselt põhjendatud avaliku kriitikaga;
• postitusest ei saa tuvastada, kelle kohta see käib;
• autori isik või avaldatud teksti sisu jääb tõendamata;
• põhjendatud kahtlus edastati kitsalt inimesele, kellel oli õigustatud huvi seda teada.

Tegelik rahavaidlus ei anna siiski piiramatut sõimamisõigust. Samuti tuleb eristada ettevõtte kohustust selle esindaja isiklikust kohustusest.

Kas nõuda raha, ümberlükkamist või eemaldamist?

Need on erinevad nõuded:

• rahaline hüvitis õigusvastase isikuõiguse rikkumise eest: VÕS § 134 lg 2;
• ebaõige faktiväite ümberlükkamine või parandamine: VÕS § 1047 lg 4;
• kestva õigusvastase tegevuse lõpetamine või kordumise vältimine: VÕS § 1055 lg 1.

Kui „petis“ on konkreetses tekstis pelgalt väärtushinnang, ei saa seda tavaliselt sundida faktiväitena ümber lükkama. Hüvitise võimalus võib aga ikkagi olemas olla. Nõude vale valik võib suurendada menetluskulude riski.

9. Kohtukulude risk ja praktilised sammud

Ärge hinnake vaidlust ainult võimaliku hüvitise järgi

Üldreeglina kannab kaotanud pool vajalikud vastaspoole menetluskulud. Osalise edu korral võib kohus kulusid jagada või jätta need poolte endi kanda. Advokaadikulud hüvitatakse ainult põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vt TsMS § 162 lg-d 1–4, § 163 lg-d 1–2 ja § 175 lg 1.

Mittevaralise kahju hagis võib jätta summa märkimata ning paluda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel: TsMS § 366. See erineb kindlast 5000-eurosest nõudest. Pelgalt väiksema summa määramine ei tähenda kohtu äranägemisele jäetud nõude puhul automaatselt osalist kaotust; muude nõuete tulemus võib kulude jaotust siiski mõjutada.

Avaliku arutelu puhul on alates 30.06.2026 lisaks erireeglid ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide kohta: TsMS § 371 lg 2 p 3 ja § 162 lg 6. Põhjendatud au kaitse nõue ei muutu üksnes avaliku aruteluga seotuse tõttu kuritarvituslikuks.

Enne nõudekirja saatmist tasub teha järgmist

1. Säilitage kogu postitus ja vestluse kontekst, mitte ainult sõna „petis“. Tehke kuvatõmmised koos kuupäeva, konto, grupi ja kommentaaridega.
2. Säilitage postituse link ning võimalusel info jagamiste ja reaktsioonide kohta.
3. Koguge tehingut või konflikti puudutavad tõendid: leping, sõnumivahetus, maksed, töö puuduste kirjeldused.
4. Selgitage täpselt, milline väide on vale või milline hinnang põhjendamatu.
5. Kaaluge esmalt konkreetset nõuet postitus eemaldada või faktiväide parandada ning mõistlikku kohtuvälist lahendust.
6. Enne hagi võrrelge võimalikku hüvitist oma õigusabikulude ja vastaspoole kuluriskiga.

Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude üldine aegumistähtaeg on kolm aastat kahjust ja vastutavast isikust teadasaamisest või teada saama pidamisest, üldise kümneaastase ülempiiriga: TsÜS § 150 lg-d 1 ja 3.

Kokkuvõte Teie näite kohta

Põhjendamatu Facebooki „petis“ võib õigustada kahjuhüvitist; pelk ebameeldiv hinnang ei taga kohtuvõitu. Otsustav on postituse terviktekst ja see, kas süüdistusel oli mõistlik alus.

Rahalises mõttes tasub arvestada, et hüvitis võib olla mõnisada eurot, kuid vaidluse kulud tuhandeid eurosid. Konkreetse postituse ja selle tausta põhjal saab nõude tugevust hinnata märksa täpsemalt kui ainult kasutatud sõna järgi.