Tehiskohtunik
Information in the AI's answer must be checked before use.
võlausaldaja on esitanud eri aegadel võlgnikule erinevate tellimuste alusel 4 arvet, mis summa võib ta nõuda võlgnikult sissenõudmiskulu?
Kui võlgnik tegutses tellimusi tehes majandus- või kutsetegevuses ning kõigi nelja eraldi tellimuse eest tasumisega on viivitatud, võib võlausaldaja üldjuhul nõuda sissenõudmiskulude hüvitist 4 × 40 = 160 eurot. Alus on VÕS § 113¹ lg 1. See ei ole üksnes 40 eurot kogu võlgniku vastu esitatud koondnõude kohta.
Kui võlgnik on tarbija, ei saa 160 eurot selle sätte alusel nõuda. Siis sõltub lubatud summa muu hulgas lepingute arvust, nende kehtimisest või lõppemisest ning meeldetuletustest ja tegelikest kuludest. Pelgalt nelja arve olemasolust summa määramiseks ei piisa.
Millistel tingimustel on vastus 160 eurot?
Ettevõtluses tehtud tellimuste puhul tuleb kontrollida, et:
- iga arve vastab eraldi tegelikule maksekohustusele, mitte sama võla kordusarvele;
- iga kohustuse maksetähtpäev on möödunud;
- võlausaldajal on iga kohustuse puhul õigus nõuda viivist;
- hüvitis ei ole juba tasutud ega nõue muul põhjusel lõppenud.
40-eurose kindlasummalise hüvitise saamiseks ei pea tõendama just 40 euro suuruse kulu tekkimist. Samuti ei ole vaja iga arve kohta eraldi meeldetuletust. Nõuete ühendamine ühte nõudekirja või hagisse ei muuda nelja hüvitist üheks. Seda kinnitavad allpool käsitletud Euroopa Kohtu lahendid.
160 eurot ei ole tingimata lõplik ülempiir: tõendatud täiendavat kahju saab nõuda VÕS § 113¹ lg 2 tingimustel, kuid sama sissenõudmiskulu ei tohi hüvitada kaks korda.
Kõige asjakohasem kohtupraktika
1. Neli transporditeenuse arvet: välja mõisteti 160 eurot
Harju Maakohus, 25.08.2025, 2-25-8342/16, resolutsiooni p 2 ning põhjenduste p-d 1–8.
Transporditeenuse osutaja oli esitanud äriühingust tellijale neli arvet. Kolm arvet kogusummas 251,65 eurot olid tasumata; neljas oli küll makstud, kuid tähtaja ületamisega. Kohus mõistis välja 251,65 eurot põhivõlga, 22,18 eurot viivist ja 160 eurot sissenõudmiskulusid. Kostja hagile ei vastanud ning lahend tehti tagaseljaotsusena: faktilised väited loeti omaksvõetuks, kuid kohus kontrollis nõuete õiguslikku põhjendatust.
See on teie küsimusele eriti lähedane näide. Kõigi nelja arve puhul arvestati makseviivitust, sealhulgas hiljem tasutud arve puhul. Samas jättis kohus rahuldamata täiendava 28,69-eurose inkassokulu nõude, sest võlausaldaja ei põhjendanud, et see ületaks juba nõutavat kindlasummalist hüvitist. Järelikult tuleb eristada 40 eurot iga viivitatud kohustuse eest ning selle hüvitisega katmata täiendavat kahju.
2. Üks koondnõue ei tähenda ainult ühte 40-eurost hüvitist
Euroopa Kohus, 20.10.2022, C-585/20, p-d 26–42.
Inkassoettevõtja oli omandanud mitme ettevõtja nõuded ametiasutusega seotud meditsiinikeskustele tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest. Ta nõudis ühe menetluse raames muu hulgas iga tähtajaks tasumata arve kohta 40 eurot. Küsimus oli selles, kas arvete koondamine ühte nõudesse jätab alles iga tehinguga seotud hüvitise või lubab saada ainult ühe 40-eurose summa.
Euroopa Kohus otsustas, et hüvitis kuulub tasumisele iga tähtajaks tasumata äritehingu eest, mida arve kinnitab. Nõuete ühine sissenõudmine seda õigust ei vähenda. Oluline on võimalus seostada arved vastavate tehingutega. Euroopa Kohus ei mõistnud ise välja lõplikku kogusummat, vaid andis liikmesriigi kohtule siduva tõlgenduse. Teie olukorras tähendab see, et nelja tellimuse võla nõudmine ühe kirjaga ei muuda 160 eurot 40 euroks.
3. Ka ühe lepingu alusel võib tekkida mitu 40-eurost hüvitist
Euroopa Kohus, 01.12.2022, C-370/21, p-d 12–16 ja 19–29.
Kahe ettevõtja tarkvarahooldusleping nägi ette perioodilised maksed. Teenuseosutaja esitas kolm arvet, mille tasumisega tellija viivitas, ning nõudis sissenõudmiskuludena 120 eurot. Esimese astme kohus lubas ainult 40 eurot, põhjendades seda ühe lepingu olemasoluga. Võlausaldaja vaidlustas ülejäänud 80 euro välja mõistmata jätmise.
Euroopa Kohus selgitas, et perioodiliste tarnete või teenuste puhul, mille eest tuleb eraldi tähtajaks tasuda, tekib 40-eurone hüvitis iga hilinenud makse eest. Üks leping ei tähenda ühte hüvitist. Järelikult ei ole teie kirjeldatud 160-eurose nõude eelduseks tingimata neli eraldi allkirjastatud lepingut: piisata võib ka raamlepingu alusel tehtud neljast eraldi tellimusest ja nende maksekohustuste rikkumisest. Lõpliku rahalise lahendi tegemine jäi liikmesriigi kohtule.
4. Raamlepingu iga eraldi tarne võib olla iseseisev äritehing
Euroopa Kohus, 01.12.2022, C-419/21, p-d 14–17 ja 19–38.
Meditsiinitehnika tarnija ja haigla olid sõlminud ühe lepingu järjestikusteks tarneteks. Iga tarne eest tuli maksta eraldi 60 päeva jooksul. Haigla viivitas 12 tarne eest tasumisega ning tarnija nõudis sissenõudmiskuludena 12 × 40 = 480 eurot. Vaidlus tekkis sellest, kas äritehing tähendab üksnes tervet lepingut või võib selleks lugeda ka lepingu alusel tehtud üksikuid tarneid.
Euroopa Kohus leidis, et äritehingu mõiste ei kattu tingimata lepingu mõistega. Eraldi tasumiskohustuse tekitavad järjestikused tarned või teenused võivad olla eraldi äritehingud ning iga makseviivitus annab õiguse 40 eurole. Kohus ei mõistnud ise 480 eurot välja, vaid määras kohaldatava tõlgenduse. Teie küsimuses toetab see nelja eri tellimuse eraldi käsitlemist, isegi kui nende üldtingimused tulenevad ühest raamlepingust.
5. Väike arve või lühike viivitus ei välista hüvitist
Euroopa Kohus, 11.07.2024, C-279/23, p-d 12–17 ja 22–32.
Teenuse tellija hilines kahe maksega: ligikaudu 55-eurose maksega 20 päeva ning ligikaudu 80-eurose maksega viis päeva. Teenuseosutaja nõudis kahe rikkumise eest kokku 80 eurot sissenõudmiskulude hüvitist. Eelotsust taotlenud kohus küsis, kas väikese võla või väheolulise hilinemise tõttu võib hüvitise nõude heade tavade kaalutlusel rahuldamata jätta.
Euroopa Kohus leidis, et selline üldine välistamine ei ole direktiiviga kooskõlas. Kindlasummaline hüvitis ei sõltu üksnes sellest, kui suur on arve või mitu päeva tasumisega hilineti. Tegemist oli õiguse tõlgendamise, mitte Euroopa Kohtu enda tehtud 80-eurose väljamõistmisega. Teie küsimuse seisukohalt tähendab lahend, et nelja väikese arve puhul ei saa 160 eurot automaatselt välistada ainult põhjusel, et see moodustab põhivõlast suure osa.
6. 2026. aasta täpsustus: kuritarvitamine peab olema tegelikult tõendatud
Euroopa Kohus, 01.10.2026, C-209/25, p-d 11–21 ja 27–40.
Toidukaupade ostja tasus ligikaudu 1218-eurose arve viis päeva pärast maksetähtpäeva. Tarnija nõudis ligi kolm aastat hiljem 40 eurot, viivist nõudmata. Liikmesriigi kohus kahtlustas kuritarvitust, sest pooltel oli olnud pikaajaline ärisuhe ning tarnija esitas endise kliendi vastu palju sarnaseid nõudeid.
Euroopa Kohus lubas tõendatud kuritarvituse korral hüvitisest keelduda, kuid nõudis nii objektiivseid asjaolusid kui ka tahet luua hüvitise saamise tingimused kunstlikult. Väike viivitus, paljud sarnased nõuded või ärisuhte varasem lõppemine ei tõenda seda iseenesest. Samuti ei pea hüvitise nõudega kaasnema tegelik viivisenõue. Liikmesriigi kohus peab kontrollima ka võimalikku õigustest loobumist. Seega ei ole nelja tegeliku tellimuse hüvitiste nõudmine juba iseenesest kuritarvitus.
7. Kolm saalikasutuse arvet: 120 eurot ka pärast põhivõla tasumist
Pärnu Maakohus, 18.07.2022, 2-22-2602/15, p-d 12–19.
Äriühing kasutas kokkuleppe alusel spordisaali, kuid jättis kolme kuu arved tasumata. Põhivõlg oli 371,25 eurot. Võlausaldaja esitas kohtule lepingu, arved, kirjavahetuse ja meeldetuletused. E-kiri näitas, et tellija oli võlast teadlik ning lubas maksta; maksedokumendid näitasid põhivõla tasumist alles pärast kohtusse pöördumist. Põhivõla nõudest seejärel loobuti.
Kohus mõistis siiski välja 371,25 eurot viivist ja 120 eurot sissenõudmiskulusid. Ta selgitas otseselt, et 40 eurot saab nõuda iga üksiku rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest, ilma et peaks tõendama vastava kahju suurust. Kolm eraldi kuuarvet andsid kolm hüvitist. Teie olukorras on oluline nii mitme kohustuse eraldi käsitlemine kui ka asjaolu, et hilinenud põhivõlamakse ei kõrvalda juba tekkinud sissenõudmiskulude nõuet.
8. Kolm kaubatellimuse arvet: välja mõisteti 120 eurot
Tartu Maakohus, 21.02.2023, 2-22-138024/10, resolutsiooni p 2.1 ja kirjeldava osa p 1.
Müüja tarnis äriühingust ostjale taimi. Poolte praktika järgi esitas ostja tellimuse, müüja väljastas arve ja andis kauba üle. Kolmest arvest oli üks osaliselt tasutud ning kaks täielikult tasumata; põhivõla jääk oli 4135,21 eurot. Müüja nõudis iga arve eest 40 eurot ehk kokku 120 eurot.
Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ning mõistis välja 4135,21 eurot põhivõlga, 164,90 eurot viivist ja 120 eurot sissenõudmiskulusid. Ostja hagile ei vastanud ja otsusel puudub põhjalik sisuline põhjendus, mistõttu selle kaal on piiratum kui Euroopa Kohtu lahenditel. Siiski on tegemist otsese Eesti näitega tellimuste ja arvete kaupa arvestamisest. Osaline tasumine ei takistanud vastava viivitatud kohustuse eest 40 euro nõudmist.
9. Kaks raamlepingu arvet: algul 80 eurot, hiljem tasumise tõttu nõudest loobumine
Harju Maakohus, 27.02.2023, 2-21-110446/14, p 30; Tallinna Ringkonnakohus, 28.02.2025, 2-21-110446/26, p 24.
Müüja tarnis ostjale raamlepingu alusel kaupa. Vaidlus puudutas muu hulgas kahe arve tasumist, allahindlusi ja viivist. Maakohus leidis, et kahe arve tasumisega viivitamise eest kuulub hüvitamisele 2 × 40 = 80 eurot. Kohus lähtus eraldi kohustuste rikkumisest, mitte sellest, et pooltel oli üks raamleping.
Edasises menetluses tuli arvestada ostja makseid. Müüja loobus mõlema arvega seotud 40-eurosest sissenõudmiskulude nõudest ning selles osas menetlus lõpetati. Ringkonnakohtu lõpptulemuses mõisteti veel välja 909,28 eurot põhivõlga ja 846,77 eurot sissenõutavaks muutunud viivist, kuid uut sissenõudmiskulude summat mitte. Seega ei väljenda hüvitise puudumine hilisemas resolutsioonis arvepõhise arvestuse keeldu: põhjus oli nõuete tasumine ja hagist loobumine.
10. Täiendav õigusabikulu tuleb tõendada eraldi
Harju Maakohus, 15.11.2024, 2-24-3147/22, p-d 10–12.
Trükitöö tellija tasus arvet paljude osamaksetega, kuid osa võlast jäi üles. Tellija vaidles nõudele vastu, tuginedes muu hulgas hinnakokkuleppele ning väidetavale ositi maksmise kokkuleppele. Kohus hindas hinnapakkumist, selle kinnitamist, üleandmist ja makseid. Osamaksete kokkulepet kinnitavat tõendit ei olnud esitatud.
Kohus mõistis välja 366,81 eurot põhivõlga, 29,27 eurot viivist, 40 eurot sissenõudmiskulu ja 150,66 eurot täiendavat kohtueelset õigusabikulu. Viimase puhul tugines ta õigusteenuse arvele, töö spetsifikatsioonile ja koostatud võlanõudele ning pidas õigusabi vajalikuks. Teie küsimuses näitab see, miks 160 eurot ei pruugi olla absoluutne ülempiir. Sellest suuremat nõuet ei saa aga põhjendada lihtsalt inkasso hinnakirjaga: vaja on näidata hüvitamisele kuuluvat täiendavat kulu ja selle seost rikkumisega.
11. Vanem vastupidine näide: üheksa arve hüvitis vähendati 40 euroni
Tartu Maakohus, 28.04.2021, 2-21-101849/11, p-d 10–11.
Kauba müüja nõudis üheksa hilinenud arve eest 360 eurot sissenõudmiskulusid. Põhivõlg oli 393 eurot ning ostja tasus selle kohtumenetluse ajal. Ostja pidas kõrvalnõudeid ebamõistlikult suureks. Kohus leidis, et hüvitise suurus oli põhivõlaga võrreldes ebamõistlik ning vähendas seda analoogia alusel viivise ja leppetrahvi vähendamise sätetega.
Lõpuks mõisteti välja 40 eurot sissenõudmiskulusid ja 14,27 eurot viivist. Seda lahendit tuleb lugeda koos hilisema Euroopa Kohtu praktikaga, eriti asjadega C-370/21 ja C-279/23. Hilisemad tõlgendused ei toeta kindlasummalise hüvitise vähendamist üksnes põhjusel, et arved on väikesed või nõuded esitatakse koos. Seetõttu ei ole see 2021. aasta maakohtu lahend kindel alus väitmaks, et teie nelja tegeliku äritehingu eest saab tänapäeval nõuda ainult 40 eurot.
Kui võlgnik on tarbija
VÕS § 113¹ lg 4 välistab selle paragrahvi kohaldamise tarbijast võlgnikule. Tarbija puhul sätestab VÕS § 113² muu hulgas:
| Olukord | Seaduses sätestatud piirang |
|---|---|
| Lepingu kehtivuse ajal | Iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta üks tasuline meeldetuletus kuni 5 eurot; enne peab olema tasuta meeldetuletus |
| Pärast lepingu lõppu, nõue kuni 500 eurot | Kogupiir kuni 30 eurot lepingu kohta |
| Pärast lepingu lõppu, nõue üle 500 kuni 1000 eurot | Kogupiir kuni 40 eurot lepingu kohta |
| Pärast lepingu lõppu, nõue üle 1000 euro | Kogupiir kuni 50 eurot lepingu kohta |
Need ei ole automaatselt väljamõistetavad summad. Lisaks kehtivad üksikute kirjade tasupiirid ja vähemalt seitsmepäevased ajavahemikud § 113² lg-tes 2–3. Järgmised lahendid näitavad, miks tarbija puhul ei saa nelja arvet lihtsalt 40 euroga korrutada.
12. Viis õigusteenuse arvet: 165-eurone kulunõue jäeti rahuldamata
Tartu Ringkonnakohus, 24.09.2026, 2-25-104580/26, p 9 ja resolutsioon.
Õigusteenuse osutaja nõudis kliendilt viie arve tasumist ning 165 eurot sissenõudmiskulusid. Maakohus oli kulunõude rahuldanud, kuid ringkonnakohus tühistas otsuse selles osas. Põhivõlg 1966,98 eurot ja sellega seotud viivisenõuded jäid üldjoontes jõusse; sissenõudmiskulude eest ei mõistetud välja midagi.
Ringkonnakohus kohaldas tarbija sissenõudmiskulude regulatsiooni sõltumata sellest, kuidas teenuseosutaja ise nõuet õiguslikult põhjendas. Ta märkis, et nõutavate meeldetuletustasude puhul ei olnud näidatud varasemate tasuta meeldetuletuste saatmist; vajalikku teavet ei nähtunud ka hagi lisast. Seega ei piisanud arvete ja tasuliste meeldetuletuste loetelust. Teie olukorras tuleb enne summa arvutamist kindlaks teha võlgniku staatus: tarbijalt ei saa ettevõtjate 40-eurost hüvitist nõuda pelgalt seetõttu, et arveid on mitu.
13. Tarbija puhul ei ole seaduse ülempiir iseseisev hinnakiri
Tallinna Ringkonnakohus, 08.07.2025, 2-23-10921/21, p 24.
Tarbijakrediidinõude omandanud ettevõtja nõudis muu hulgas 15 eurot sissenõudmiskulusid. Ringkonnakohus rahuldas põhivõlanõude osaliselt: välja mõisteti 500,47 eurot põhivõlga ja 25,26 eurot sissenõutavaks muutunud viivist, samuti edasine seadusjärgne viivis. Sissenõudmiskulude nõue jäi aga rahuldamata.
Kohus selgitas, et VÕS § 113² ei anna iseseisvat alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks ei lepingu kehtivuse ajal ega pärast selle lõppu. Sisuliselt leppetrahvina kokku lepitud kulutasu ei saa tarbijakaitselisest regulatsioonist mööda minnes nõuda. Hageja ei olnud tegeliku kahju tekkimist tõendanud. See eristab tarbija olukorda ettevõtjate kindlasummalisest 40-eurosest nõudest: tarbija puhul tuleb hinnata nõude tegelikku alust ja kulusid, mitte ainult seda, kas summa mahub seaduse ülempiiri sisse.
14. Kaks tantsutrenni arvet ei andnud topelthüvitist
Tartu Maakohus, 20.02.2019, 2-18-121779/6, kohtu põhjendused ja resolutsiooni p-d 2–3.
Lapsevanemal jäi tasumata kahe kuu tantsutrenni tasu kogusummas 49,90 eurot. Nõude omandanud inkassoettevõtja nõudis lisaks 6,96 eurot viivist ja 42,94 eurot sissenõudmiskulusid. Kohtule esitati andmed postiga ja e-posti teel saadetud teadete ning kontaktivõtmise katsete kohta.
Kohus mõistis sissenõudmiskuludena välja 30 eurot, jättes 12,94 eurot rahuldamata. Ta rõhutas, et kaks arvet ei anna alust topeltkulude nõudmiseks, kui tegemist on pärast ühe lepingu lõppemist toimunud sissenõudmisega. See on otsene vastand ettevõtjatevahelisele arvepõhisele 40-eurosele arvestusele. Teie nelja arve puhul on seega tarbijasuhtes tähtis, kas need tulenevad ühest lepingust või neljast iseseisvast lepingust; arvete eri kuupäevad üksi seda küsimust ei lahenda.
15. Kolm meeldetuletust ei andnud õigust 65 eurole
Harju Maakohus, 11.07.2022, 2-22-110917/5, kohtuotsuse selgitused ja resolutsioon.
Tarbijakrediidivõla sissenõudmisel nõuti 65 eurot sissenõudmiskulusid. Võlausaldaja kirjeldas kolme lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletust, kuid ei näidanud eraldi varasemaid tasuta meeldetuletusi. Kohus käsitas esimest kirja tasuta meeldetuletusena, teist tasulisena ning kolmandat järgmise kohustuse tasuta meeldetuletusena.
Välja mõisteti ainult 5 eurot, ülejäänud 60 eurot jäeti rahuldamata. Pärast lepingu lõppu nõutud kulude osas puudusid konkreetsed asjaolud selle kohta, milliseid rahalise kuluga toiminguid oli tehtud. See näitab, et kirjade arv ei võrdu tasuliste kirjade arvuga. Teie olukorras võiks nelja kohustuse puhul lepingu kehtivuse ajal kõne alla tulla kuni neli 5-eurost tasu, kuid ainult siis, kui iga nõude puhul on täidetud tasuta eelmeeldetuletuse ja muud nõude eeldused.
16. Kolme sideteenuse arve ühine meeldetuletus: ainult 5 eurot
Tartu Maakohus, 18.05.2020, 2-19-20304/4, põhjendused sissenõudmiskulude kohta.
Tarbijal olid tasumata kolme kuu sideteenuse arved kogusummas 41,62 eurot. Nõude omandanud ettevõtja soovis rakendada pärast lepingu lõppemist nõutavate kulude regulatsiooni. Hagi ei sisaldanud aga selget asjaolu, et liitumisleping oleks üldse üles öeldud või muul viisil lõppenud.
Kohus lähtus seetõttu lepingu kehtivuse ajal kohaldatavast regulatsioonist. Kuna meeldetuletused puudutasid ühist kogunõuet, mitte iga kohustust eraldi, mõisteti välja 5 eurot sissenõudmiskulusid. Koos põhivõla ja 12,73-eurose viivisega oli väljamõistetud summa 59,35 eurot. Oluline on nõude aluseks olevate asjaolude tõendamine: üksnes viitamine seadusesättele ei tõenda lepingu lõppemist ega võimalda kasutada selleks olukorraks ette nähtud suuremaid piirmäärasid.
17. Viis eraldi tarbijalepingut: kulusid tuli arvutada lepingu kaupa
Viru Maakohus, 20.02.2020, 2-19-8516/11, põhjendused sissenõudmiskulude kohta.
Vaidlus puudutas viiest krediidilepingust tekkinud võlga. Võlausaldaja nõudis lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuste eest 55 eurot ning pärast lepingute lõppu 250 eurot, arvestades viimase summana iga lepingu eest 50 eurot. Esitatud olid SMS-ide väljavõtted ja üheksa hilisemat meeldetuletuskirja.
Kohus lubas lepingu kehtivuse ajal tekkinud 55 eurot, kuid pärast lepingute lõppu ainult 130 eurot. Kokku mõisteti sissenõudmiskuludena välja 185 eurot, mitte 305 eurot. Põhjus oli selles, et iga lepingu nõude suurus ja selle kohta saadetud kirjade arv olid erinevad. Kõigile lepingutele ei saanud rakendada suurimat 50-eurost piiri. Kui teie neli tellimust on tarbijasuhtes neli eraldi lepingut, tuleb samamoodi teha eraldi arvestus iga lepingu kohta, mitte valida üks summa kõigile arvetele.
18. Kolme lepingu kulunõue peab olema lepingutega seostatav
Tallinna Ringkonnakohus, 04.06.2025, 2-24-16934/10, p 10; Harju Maakohus, 28.08.2026, 2-24-16934/16, p-d 40–44.
Hagi hõlmas kolme lepingut. Ringkonnakohus leidis, et maakohus pidi välja selgitama, millise lepinguga ja millises osas sissenõudmiskulud seotud on. Esialgne otsus tühistati vaidlustatud osas ning asi saadeti tagasi. Seega ei saanud kulunõuet põhjendatult hinnata üksnes ühe ühise summa alusel.
Uuel läbivaatamisel jäeti 35-eurone kulunõue rahuldamata, sest ka pärast kohtu küsimusi ei selgitatud konkreetseid kulusid ega nende seost lepingutega. Samuti jäi rahuldamata ühe lepingu 875,08-eurone põhinõue ja sellega seotud 10-eurone kulunõue; infosüsteemi väljavõte ei tõendanud nõutaval viisil laenu väljamaksmist. Teie küsimuses on praktiline järeldus, et ka nelja arve korral peab olema arusaadav iga arve lepinguline alus, nõude suurus ning tarbijasuhtes kulude kujunemine.
19. Nelja õigusteenuse arve eest lubati 110 eurot, mitte 160 eurot
Harju Maakohus, 30.05.2025, 2-24-147550/17, p-d 25–30.
Õigusteenuse osutaja nõudis kliendilt mitme arve tasumist ja sissenõudmiskulude hüvitamist. Kulunõue oli jaotatud nelja arve vahel ning hõlmas nii lepingu kehtivuse ajal kui ka pärast selle lõppu saadetud meeldetuletusi. Kohtule esitati tasuta meeldetuletuse dokument ja infosüsteemi väljavõte, mis näitas tasuliste teadete saatmist.
Kohus mõistis välja 110 eurot sissenõudmiskulusid, lisaks 1327,15 eurot põhivõlga ja 336,60 eurot viivist. See lahend näitab, et tarbijasuhetes on maakohtupraktikas kulude arvepõhist arvestust ka lubatud. Seda ei saa siiski käsitada üldise loana nõuda iga arve eest uut lepingujärgset ülempiiri: eespool käsitletud ringkonnakohtu lahendid nõuavad kulude aluse ja eelduste täpsemat kontrollimist. Nende erinevuste tõttu ei ole tarbija nelja arve kohta võimalik anda üksnes arvete arvu põhjal kindlat lõppsummat.
20. Uuem tarbijavaidluste komisjoni praktika on olnud kohtutest erinev
Tarbijavaidluste komisjon, 30.10.2026, 19-1/26-10114, komisjoni põhjendused.
Elektritarbija oli tasunud põhivõla, viivised ja 30 eurot sissenõudmiskulusid, kuid vaidlustas täiendavad, üle 200 euro ulatuvad kulud. Elektrimüüja oli arvestanud kulusid eri kuude arvete kohta eraldi. Tarbija leidis, et kõigi arvete peale saab kokku nõuda ainult ühe kuni 30-eurose hüvitise.
Komisjon jättis tarbija võlgnevuse puudumise tuvastamise nõude rahuldamata ja lubas käsitada eri perioodide nõudeid eraldi. Resolutsioonis ei määratud siiski täpset eurodes tasumisele kuuluvat summat. See on kohtulahenditest erinev lähenemine: ühe lepingu arvete puhul ei toeta eespool kirjeldatud kohtupraktika alati sellist arvestust ning ringkonnakohus on rõhutanud ka tegelike kulude tõendamist. Seetõttu ei ole komisjoni otsus piisav alus tarbijalt automaatselt iga arve eest 30 või 40 euro nõudmiseks; vastuolu korral tuleb eelistada kohtupraktikat.
Kokkuvõte teie nelja arve kohta
Ettevõtluses tehtud nelja eri tellimuse puhul on põhjendatud lähtevastus 160 eurot, kui iga tellimuse maksekohustuse täitmisega on viivitatud ja igaühe puhul esinevad viivise nõudmise eeldused. Eraldi lepingud, nõudekirjad ega kohtuasjad ei ole selleks vajalikud. Kõige lähedasemas Eesti näites mõisteti nelja transpordiarve eest just 160 eurot, kuigi üks arve oli juba hilinemisega tasutud.
Vanemates maakohtu lahendites on mitme arve hüvitist küll vähendatud, kuid hilisem Euroopa Kohtu praktika ei luba seda teha üksnes väikese põhivõla, lühikese viivituse või nõuete ühise sissenõudmise tõttu. Tegelik kuritarvitamine ja õigustest loobumine vajavad eraldi hindamist.
Tarbija puhul ei ole vastus automaatselt 160 eurot. Siis on otsustavad lepingute arv, nende kehtimine või lõppemine, iga lepingu võlasumma ning meeldetuletuste ja kulude tõendamine. Nelja arve eri kuupäevad ei tõenda iseenesest nelja eraldi lepingut.
Information in the AI's answer must be checked before use.