Vestluse avaldamine

See, et oled ise vestluses osalenud, ei anna automaatselt õigust seda internetti avaldada. Avaldamine võib olla lubatud teise inimese nõusolekul või muu piisava õigusliku põhjenduse korral. Ilma nendeta on äratuntava inimese eravestluse avaldamine riskantne — isegi siis, kui kuvatõmmis või salvestis on täiesti ehtne.

Mida enne postitamist kontrollida?

Kohtupraktikast tulenevad järgmised põhireeglid.

• Vestlemise või salvestamisega nõustumine ei tähenda nõusolekut internetis avaldamiseks. Nõusolek peab hõlmama just kavandatavat avaldamist ning selle olemasolu peab avaldaja suutma tõendada. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 11, art 6 lg 1 p a ja art 7.
• Nime kinnikatmine ei pruugi olla piisav. Inimene võib olla äratuntav profiilipildi, hääle, kasutajanime, töökoha või vestluse asjaolude järgi. Isikuandmeteks võivad olla ka tema arvamused ja vastused. Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2026 otsus, 3-24-2146, p 15.
• Tõendina kasutamine ja avalik postitamine on erinevad tegevused. Vestluse esitamine õiguste kaitseks pädevale asutusele võib olla põhjendatud, kuigi sama vestluse kõigile nähtavaks tegemine ei ole. Riigikohtu 06.06.2019 otsus, 3-17-842, p-d 20–26.
• Nõusolekuta avaldamine pole alati keelatud, kuid vaja on konkreetset alust. Näiteks õigustatud huvi puhul tuleb hinnata avaldamise vajalikkust ning vastanduvaid õigusi. Ajakirjanduslikul eesmärgil avaldamiseks peab olema avalik huvi, järgida tuleb ajakirjanduseetikat ning inimest ei tohi ülemäära kahjustada. Pelk uudishimu või soov kedagi häbistada ei ole piisav põhjendus. IKÜM art 6 lg 1 p f; isikuandmete kaitse seaduse § 4.
• Ka tõese vestluse avaldamine võib rikkuda eraelu. Lisaks võib valikuline väljavõte või juurde lisatud süüdistus muuta postituse eksitavaks või au teotavaks. Võlaõigusseaduse § 1046 lg-d 1–2 ja § 1047 lg-d 1–3.
• Tervise, seksuaalelu ja muude tundlike andmetega ole eriti ettevaatlik. Nende töötlemisele kehtivad täiendavad piirangud; tavalisest õigustatud huvist üksi ei piisa. IKÜM art 9 lg-d 1–2.

Praktiliselt: kui eesmärk on lihtsalt oma kogemust kirjeldada, on üldjuhul väiksema riskiga teha oma sõnadega kokkuvõte, eemaldada kõrvaliste inimeste andmed ja vältida vestluspartneri äratuntavust. Kui eesmärk on tõendada ähvardamist, kiusamist või muud rikkumist, säilita terviklik originaal ning eelista selle edastamist asja lahendavale asutusele, mitte avalikku postitamist.

Kümme asjakohast kohtuasja

Allpool eristan otseselt vestluste avaldamist puudutavaid lahendeid neid täiendavatest eraelu- ja mainekaitse lahenditest. Vanemates asjades kohaldati tollast andmekaitseõigust: nende põhimõtted on olulised, kuid tänase avaldamise lubatavust tuleb kontrollida praegu kehtiva õiguse järgi.

1. Enda telefonivestluse avaldamine sotsiaalmeedias

Riigikogu liige avaldas oma sotsiaalmeediakontol ametnikuga peetud telefonikõne salvestise. Ametnik oli avaldamisest keeldunud. Videot nägi üle 33 000 inimese, seda jagati 944 korda ning avaldamisele järgnesid ametnikku halvustavad kommentaarid. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.03.2026 jõusse otsuse, millega oli jäetud rahuldamata avaldaja kaebus Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse vastu. Ettekirjutus nõudis isikuandmeid sisaldava video taasavaldamisest hoidumist või nende eemaldamist. 3-24-2146, p-d 1–3 ja 14–20; Tallinna Halduskohtu 09.01.2025 otsus, p 13.

Sinu küsimusele on see kõige otsesem vastus: enda kõne avaldamine ei olnud lubatud lihtsalt seetõttu, et avaldaja kõnes osales või soovis kritiseerida ametniku tööd. Kõne salvestamisele vastuväidete puudumine ei tähendanud nõusolekut avaldamiseks. Kohus rõhutas, et vestluse sisu saanuks avalikkusega jagada ka ilma ametniku isikuandmeteta. 3-24-2146, p-d 15, 19–20.

2. Vestluse salvestamine ja edastamine töökiusamise tõendamiseks

Ametnik salvestas salaja arenguvestluse ning edastas selle peadirektorile ja sisekontrolli ametnikule, et tõendada väidetavat töökiusamist. Ta vabastati teenistusest muu hulgas isikuandmete kaitse nõuete rikkumise tõttu. Riigikohus tunnistas 06.06.2019 vabastamise õigusvastaseks ning kohustas ametiasutust maksma saamata jäänud palga ja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise; nende eurosummad tuli asutusel arvutada. Lisaks mõisteti välja 750 eurot õigusabikulu. 3-17-842, resolutsiooni p-d 2–8.

Kohus pidas oluliseks tegelikku vajadust tõendada varjatud iseloomuga töökiusamist ning seda, et salvestis edastati ainult inimestele, kes kaebust uurisid. Riigikohus ütles sõnaselgelt, et määramata isikute ringile avaldamisel võiks tulemus olla teistsugune. Seega ei saa õigust vestlust tõendina esitada samastada õigusega see internetti panna. 3-17-842, p-d 19–26.

3. Vestluses öeldu avaldamine pärast avaldamisloa äravõtmist

Intervjuu andnud inimene keelas hiljem oma nime ja vestluse sisu kasutamise, kuid autor avaldas need siiski raamatus. Riigikohus tühistas 29.03.2017 nõuete rahuldamata jätmise osaliselt ja saatis asja uuesti arutamiseks. Uuel läbivaatamisel mõistis ringkonnakohus 25.08.2017 välja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitist. 1750 euro suurune tulu väljaandmise nõue jäi rahuldamata, sest polnud tõendatud, et kostja oli rikkumisega tulu saanud. 3-2-1-153-16, p-d 22–26; 2-15-94, p-d 45–58.

Oluline oli, et avaldamine rikkus andmekaitsenõudeid: hüvitise saamiseks polnud vaja lisaks tõendada, et kõik tsitaadid olid väljamõeldud või au teotavad. Ehtne tsitaat ei võrdu avaldamisloaga. Kirjandusliku avaldamise puhul tuleb tänapäeval eraldi arvestada ka IKS § 5 erandit, mis samuti ei luba inimese õigusi ülemäära kahjustada. 2-15-94, p-d 54–56; IKS § 5.

4. Politseiga peetud vestluse näitamine ilma inimese nõusolekuta

Teleuudistes näidati autojuhti ja tema vestlust politseinikuga liikluskontrolli ajal. Auto peatamise põhjus oli mittetöötav lähituli; juht oli filmimisest keeldunud. Riigikohus leidis 13.01.2010, et üldine huvi politseioperatsiooni vastu ei põhjendanud just selle inimese äratuntavalt näitamist. Uuel läbivaatamisel mõisteti 27.04.2010 välja 10 000 krooni ehk 639,12 eurot hüvitist. 3-2-1-152-09, p-d 11–14; 2-07-46108, resolutsioon.

See lahend näitab, et ka avalikus kohas toimunud vestlus pole piiranguteta avaldatav. Kohus osutas võimalusele muuta inimene tehniliselt äratuntamatuks, kuid rõhutas, et ka kontekst ei tohi võimaldada tema tuvastamist. Sama kaalutlus on asjakohane kuvatõmmise puhul: ainult nime peitmisest ei pruugi piisata. 3-2-1-152-09, p-d 13–14.

5. Endise elukaaslase jagatud perekonnainfo avaldamine

Meediaväljaanne avaldas tuntud loovisiku ja tema lapse eraelu puudutavaid artikleid ajal, mil vanemate vahel toimus hooldusõiguse vaidlus. Avaldamiseks oli lapse isa nõusolek, kuid teine vanem oli selle keelanud. Riigikohus jättis 26.06.2013 jõusse 2500 euro suuruse hüvitise kummalegi kannatanule, kokku 5000 eurot. 3-2-1-18-13, resolutsioon ning p-d 15–17.

Kohus selgitas, et tuntus ja varasem oma eraelust rääkimine ei tähenda privaatsusest loobumist. Avalikku huvi ei saa samastada uudishimuga ning laste eraelu vajab kõrgendatud kaitset. Kui sinu vestlus puudutab lisaks vestluspartnerile tema last, elukaaslast või teisi inimesi, tuleb arvestada ka nende õigustega. 3-2-1-18-13, p-d 14–17.

6. Vestlusgrupi kuvatõmmistel põhinev kriitika

Blogija avaldas postituse suunamudijate vestlusgrupi kohta, milles korraldati vastastikust meeldimiste ja kommentaaride lisamist. Postituses nimetati grupi haldajat ning kritiseeriti sellise tegevusega populaarsuse kunstlikku suurendamist. Tartu Ringkonnakohus jättis 04.10.2021 kahju- ja ümberlükkamisnõuded rahuldamata ning mõistis hagejalt välja 6898,08 eurot menetluskulu. 2-19-18645, resolutsioon ning p-d 12–14.

Kuvatõmmised kinnitasid grupi eesmärki ja hageja rolli; kriitilised hinnangud olid seetõttu põhjendatud. Vestlusega seotud tegevuse avalik kritiseerimine võib olla lubatud, kui sellel on tõene faktiline alus. Lahend keskendus siiski mainekaitsele ega anna üldist luba avaldada iga eravestluse kõiki isikuandmeid. 2-19-18645, p-d 12–14.

7. Teise inimese teksti jagaja vastutab samuti avaldamise eest

Isik jagas sotsiaalmeedias teise autori pressiteadet, mis kritiseeris advokaadi nõudekirju ja seostas neid väljapressimisele viitavate asjaoludega. Riigikohus saatis 18.05.2022 asja uuesti arutamiseks. Hilisemas, 13.09.2024 ringkonnakohtu otsuses jäeti hüvitisnõue rahuldamata: kriitikat hinnati avaliku arutelu kontekstis lubatavaks. Hagejalt mõisteti välja 10 047,44 eurot menetluskulu. 2-20-12495, p-d 10–13; 2-20-12495, resolutsioon ning p-d 18–19.6.

Riigikohtu oluline põhimõte oli, et ka taasavaldaja on avaldaja: vastutust ei välista põhjendus „mina ainult jagasin“. Samas ei ole iga negatiivne hinnang õigusvastane — määravad on selle alus, väljendusviis ja kontekst. Vestlust postitades vastutad seega ka ise edasi levitatud väidete ning neile lisatud süüdistuste eest. 2-20-12495, p 11; 2-20-12495, p-d 18–19.6.

8. Varem avalikuks saanud info pole piiranguteta taasavaldatav

Eluaegset vangistust kandev inimene nõudis telesaate eest 5000 eurot hüvitist, vaidlustades muu hulgas oma nime, kujutise, eluruumi ja uurimistoimingu video avaldamise. Riigikohus tühistas 18.02.2015 ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uuesti läbivaatamiseks, sest eri avaldamistoiminguid polnud eraldi hinnatud. Selles Riigikohtu lahendis lõplikku hüvitist ei määratud. 3-2-1-159-14, resolutsioon ning p-d 12–16.

Kohus tunnustas avalikkuse huvi raske kuriteo vastu, kuid rõhutas, et avalikus kohtumenetluses teatavaks saanud andmeid ei tohi seetõttu piiramatult uuesti avaldada. Uus avaldamine laiendab lugejate või vaatajate ringi ja võib suurendada eraelu riivet. Ka teise inimese varasem postitus või tema enda avaldatud vestlus ei anna automaatselt õigust seda uues kontekstis levitada. 3-2-1-159-14, p-d 14–15.

9. Ka väikesele adressaatide ringile saadetud kirjad võivad rikkuda õigusi

Isik saatis kolmandatele inimestele e-kirju, mis sisaldasid endise partneri kohta solvanguid ja ebaõiget faktiväidet. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.01.2023 jõusse 300 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise ning keelas konkreetsete solvavate väljendite edasise kasutamise kolmandatele isikutele saadetavates kirjades. Teise hageja rahaline nõue jäi rahuldamata, kuigi ka tema kohta avaldatud hinnang tunnistati õigusvastaseks. 2-20-8437, p-d 40–43.

Esimese inimese kohta saadeti väiteid umbes kümnele adressaadile, teise kohta üksikule tuttavale; leviku erinevus mõjutas hüvitise põhjendatust. Õiguste rikkumiseks pole tingimata vaja avalikku internetipostitust. Piiratud saajate ring vähendab mõnikord rikkumise raskust, kuid ei muuda solvanguid või valeväiteid iseenesest lubatavaks. 2-20-8437, p-d 41.2 ja 42.3–43.6.

10. Enda kõne salvestamine ei tähenda piiramatut levitamisõigust

Jahiselts arvas viis liiget välja mitmete etteheidete tõttu. Ühele liikmele heideti ette juhatuse liikmega peetud telefonikõne salajast salvestamist ja selle liikmetele e-postiga saatmist. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.01.2022 väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamise jõusse ning mõistis seltsilt välja 806,39 eurot apellatsioonimenetluse kulu. 2-20-13551, resolutsioon ning p-d 61–62.

Kohus pidas sõna-sõna-vastu olukorra vältimiseks salvestamist eluliselt mõistetavaks, kuid märkis, et teavitamata salvestamine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Salvestise levitamine polnud selles asjas piisavalt raske põhjus liikme väljaarvamiseks. See ei olnud üldine otsustus, et salvestise avalik levitamine on õiguspärane — vaidlus puudutas liikmesusest väljaarvamise põhjendatust, mitte piiramatut internetis avaldamise õigust. 2-20-13551, p 62.

Soovitus sinu olukorras

Kui tegemist on äratuntava inimese tavalise eravestlusega ning sul pole avaldamiseks tema nõusolekut ega konkreetset kaalukat põhjendust, ära postita seda muutmata kujul. Eelista anonüümset kokkuvõtet või kasuta vestlust üksnes vajaliku tõendina.

Õigusvastase avaldamise korral võidakse nõuda postituse eemaldamist, edasisest avaldamisest hoidumist, ebaõigete väidete parandamist ja kahjuhüvitist. VÕS § 1055 lg 1, § 1047 lg 4 ning § 134 lg-d 2 ja 5–6.